endassuure hulga kompromisse. Ta on tüüpiline valgustatud ainuvalitsuse toode, mis polnud enam loodud jakostrueeritud ainuuksi ülemkalassi jaoks nagu absolutismiajal, vaid nii ulem- kui ka kesklassi silmas pidades.Seetôttu oli seal vaheldumisi nii arhailisi kui ka modernseid jooni. Esimeste hulka kuulub endiseltuheôiguslikkuse puudumine seaduse ees. Ka pärisorjus on alles. Vanad privileegid jäetakse kehtima. Moodsate joonte hulka kuulub peale legalismi, mis kuunib ôigusi ja kohustusi määratledes pärisorjadeni välja, kaeraomandi tugevdamine, kohtunikule sôltumatuse lisamine, omavoli vähendamine ametnike vallandamisel. Uusaja kuulsaim 1804 Pr tsiviilseadustiku Code Civil e Code Napoleon . Loomist alustati juba 1790 – Pr-lsegadus – hulgaliselt vanu ja uusi otsuseid ja kuninglikke ordonnantse. Mat nii tava- kui rooma õigusest. Jaguneb3-ks raamatuks: isiku- asja- ja kohustuseõigus. Sõnastustelt lühike ja tuumakas.
sisaldas endas suure hulga kompromisse. Ta on tuupiline valgustatud ainuvalitsuse toode, mis polnud enam loodud ja kostrueeritud ainuuksi ulemkalassi jaoks nagu absolutismiajal, vaid nii ulem- kui ka kesklassi silmas pidades. Seetôttu oli seal vaheldumisi nii arhailisi kui ka modernseid jooni. Esimeste hulka kuulub endiselt uheôiguslikkuse puudumine seaduse ees. Ka pärisorjus on alles. Vanad privileegid jäetakse kehtima. Moodsate joonte hulka kuulub peale legalismi, mis kuunib ôigusi ja kohustusi määratledes pärisorjadeni välja, ka eraomandi tugevdamine, kohtunikule sôltumatuse lisamine, omavoli vähendamine ametnike vallandamisel. Kogu uusaja kôige kuulsamaks koodeksiks tuleb kahtlemata pidada aastal 1804 avaldatud Prantsusmaa tsiviilseadustikku ehk Code Civile. Seadustikus on materjali nii tava- kui ka rooma ôigusest. Koodeks jaguneb kolmeks raamatuks, mis käsitlevad isiku-, asja-, kohustusteôigust. Sônastuselt on seadustik luhike ja tuumaks.
annaabi.ee 
