3. Metalli põlemisel hapnikus peab eralduma selline kogus soojust, mis hoiab lõikeprotsessi pideva. Terase lõikamisel eraldub umbes 70% soojusest metalli enda põlemisest hapnikus ja ainult 30% üldisest soojushulgast saadakse lõikepõleti kuumutusleegist. 4. Lõikamisel tekkiv räbu peab olema vedelvoolav ja lõikest kergesti väljapuhutav. 5. Metallide ja sulamite soojusjuhtivus ei tohi olla ülemäära suur, sest vastasel korral hakkab kuumutusleegi ning kuuma räbuga antav soojus lõikekohast kiiresti hajuma, mille tagajärjel lõikeprotsess muutub ebastabiilseks ja võib iga hetk katkeda. Terase lõikamisel põleb raud hapnikus järgmise reaktsiooni kohaselt: Fe+0,5O2= FeO+270,1 KJ/kg; 2Fe+1,5O2=Fe2O3 +831,1 KJ/kg; 3Fe+2O2= Fe3O4= Fe3O4+ 1117,5 KJ/ kg. Seega kulub ühe kilogrammi raua põlemiseks 0,38 kg ehk 0,27 m 3 hapnikku, või 1cm3 raua kohta 2,1 liitrit hapnikku. Tegelikult kulub seda rohkem, sest 30.
hapnikujoana. Atsetüleen juhitakse lõikepõletisse nipli 12 külge kinnitatud lõdvikust. Seejärel läbib atsetüleen ventiili 11 ning imetakse injektori keskkanalist väljuva hapnikujoa poolt tekitatava hõrenduse mõjul segukambrisse 9 läbi injektori välispinnas olevate soonte. Segukambris moodustuv põlevsegu siseneb lõikepeasse toru 8 kaudu ning väljub põletist välimise (7) ja sisemise suudmiku 6 vahelise pilu kaudu. Põletist väljumisel põlevsegu süttib ja annab põledes kuumutusleegi. 2.7. Metalli viilimine. Viilimine on lukksepatööoperatsioon, mille käigus eemaldatakse viiliks nimetatava lõikeriista abil tooriku pinnalt metallikiht (töötlemisvaru). Viilimisega antakse detailile nõutav kuju, vajalikud mõõtmed ja ettenähtud pinnakaredus. Viilimine jaguneb jäme- ja peenviilimiseks. Töötlemise täpsus viilimisel on kuni 0,05 mm, üksikutel juhtudel isegi 0,0l mm. Varu viilimiseks ei ole suur - 0,5...0,025 mm.
annaabi.ee 
