tõttu, siis konstruktsioon kaotab töövõime. 2. Ülekuumutusala (1100...1450 ºC) kus kuumutamisel tekib jämedateraline austeniit. Löögisitkuse ja plastsuse vähenemise määr sõltub tera suurusest ja ala laiusest (kuni 1...3 mm). Loetakse kõige kriitilisemaks alaks keevisliites. 3. Normaliseerimisala laius 1,2...4 mm. Kuumutamisel tekib peeneteraline austeniit. Sõltuvalt terase margist, ala temperatuurist ja kuumutusajast võib tekkida põhimetallist suurema tugevusega ala. 4. Osalise normaliseerimise e. rekristalliseerumise ala. 5. Rekristalliseerumisala (450...750 ºC) 6. Sinihapruse ala (200...400 ºC) on omandanud oma nime sinise värvuse järgi, kus struktuur ei erine oluliselt põhimetallist ja läheb sujuvalt üle põhimetalliks Metallide keevitatavus Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust
2. Ülekuumutusala (1100...1450 ºC) kus kuumutamisel tekib jämedateraline austeniit. Löögisitkuse ja plastsuse vähenemise määr sõltub tera suurusest ja ala laiusest (kuni 1...3 mm). Loetakse kõige kriitilisemaks alaks keevisliites. 3. Normaliseerimisala laius 1,2...4 mm. Kuumutamisel tekib peeneteraline austeniit. Sõltuvalt terase margist, ala temperatuurist ja kuumutusajast võib tekkida põhimetallist suurema tugevusega ala. 4. Osalise normaliseerimise e. rekristalliseerumise ala.(450...750 ºC) 4. Sinihapruse ala (200...400 ºC) omandanud nime sinise värvuse järgi, kus struktuur ei erine oluliselt põhimetallist ja läheb sujuvalt üle põhimetalliks 5. Keevitusprotsesside liigitus. Kaarkeevituse alused, keevitusvoolu polaarsus.
konstruktsioon kaotab töövõime. 2. Ülekuumutusala (1100...1450 ºC) - kus kuumutamisel tekib jämedateraline austeniit. Löögisitkuse ja plastsuse vähenemise määr sõltub tera suurusest ja ala laiusest (kuni 1...3 mm). Loetakse kõige kriitilisemaks alaks keevisliites. 3. Normaliseerimisala - laius 1,2...4 mm. Kuumutamisel tekib peeneteraline austeniit. Sõltuvalt terase margist, ala temperatuurist ja kuumutusajast võib tekkida põhimetallist suurema tugevusega ala. 4. Osalise normaliseerimise e. rekristalliseerumise ala. 5. Rekristalliseerumisala (450...750 ºC) 6. Sinihapruse ala (200...400 ºC) - on omandanud oma nime sinise värvuse järgi, kus struktuur ei erine oluliselt põhimetallist ja läheb sujuvalt üle põhimetalliks Metallide keevitatavus Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada
annaabi.ee 
