Probleemid pardal · Peale õnnetust tekkisid probleemid nagu : * Hoolusmooduli teine hapnikupaak on plahvatanud. * Üks külg lahti rebitud ning hapniku pahiseb esimesest paagist. * Kaks kütuseelementi on ilma toiteta , kolmas üles ütlemas. * Väheusutav ,et rakettmootorit on võimalik käivitada. * Hapniku jätkub kahele inimesele 1h ja 45 minutiks. * Hapnikuvarud kaovad kosmosesse. Päästepaat maale · Meeskond läheb iseseisvalt Aquariustisse ( kuumoodul). · Varsti tuleb sama käsk ka lennujuhimiskeskusest. · Astronaudid peavad kõik Odyssey süsteemid välja lülitama. · Kuumoodulisse mahub 2 inimest ja hapniku on 45. tunniks. · Kuumoodulisse peab minema 3 inimest ja koju sõit on 55 tundi pikk. Ähvardavad ohud · Houstonis lukustvad eksperdid end simulaatorisse ,et mõelda plaan kuidas vähendada elekti- ja hapnikutarbimist, et Apollo jõuaks koju. · Hapniku peaks teoreetiliselt jätkuma kuid nad sureks
suurriiki, Nõukogude Liit ja Hiina, olid loobunud kohe algavast ameeriklaste otseülekandest. Astronautidest ei räägitud esialgu mitte sõnagi. Moskva meelehärmiks ei olnud nad ju venelased. 16. juuli hommikul anti Kennedy kosmosekeskusest start hiidraketile Saturn 5. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin. Kell näitas Floridas poolt kümmet. Kellaaeg polnud juhuslik. Teadlased valisid hommikuse stardiaja, et Apollo 11 kuumoodul saaks mõni päev hiljem Vaikuse merele maanduda ereda päikesevalgusega. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis suuna Kuule. Lennata tuli 384 000 kilomeetrit. Pika vahemaa läbimiseks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul 10 jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoseraketist sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Järgmise päeva varahommikul oli käes otsustav hetk
Ta väitis, et teine pall liikus edasi ,,miile ja miile ja miile", kuid hiljem leidis, et tegelikult jõudis see 200...400 jardi kaugusele. Mitchell tegi teel Kuule mõned volitamata meeltevälise taju eksperimendid. Maale jäänud sõbrad lasksid tal kaarte ära arvata. Äraarvamiste protsent olevat olnud statistilisest keskmisest väiksem. 2.6. Apollo 15 Apollo 15 oli kosmoselaev, mis sooritas Apollo programmi neljanda lennu Kuule. Lend startis Kennedy Kosmosekeskusest 26. juulil 1971. Kuumoodul maandus Kuu pinnal 30. juulil ja lahkus sealt 2. augustil, jõudes Maale tagasi 7. augustil. Lennu kestuseks oli kokku 295 tundi, 11 minutit ja 53 sekundit. Apollo 15 meeskonda kuulusid komandör David R. Scott, juhtimismooduli Endeavor piloot Alfred M. Worden ja kuumooduli Falcon piloot James B. Irwin. Apollo 15 oli esimene lend, mille puhul astronaudid veetsid Kuu pinnal suhteliselt kaua aega, keskendudes teaduslikele uuringutele. Kokku tõid nad kaasa 76,8 kg kivimeid. James Irwin ja
annaabi.ee 
