Jälje pikkus ja heledus on üsna heas seoses selle meteoorkeha kineetilise energiaga, ja kui on teada ka kiirus, saame siit rehkendada selle massi. Mida suurem on mass ja kiirus, seda pikem ja heledam tuleb jälg. Üle terve maakera langeb ööpäevas 90 miljonit heledat meteoori. Meteoriidid Meteoriidiks nimetatakse maapinnale langenud meteoorkeha. Nad langevad maapinnale soojadena või tulistena, kuid mitte enam hõõguvana, nagu sageli arvatakse. Konflikt jaheda tuuma ja kuumeneva pinnaosa vahel ning rõhkude järskude muutustega atmosfääri alumistes kihtides viib sageli meteoorkeha äkkpurunemisele ja siis langeb maale tavaliselt rühm meteoriite, toimub meteoriidisadu. Alalt, kuhu neid langeb, võib korjata kümneid, sadu või isegi tuhandeid meteoriite. Meteoriitide vanust saab määrata isotoopgeokeemia meetoditega. Igal aastal maandub Maale 26000 rohkem kui 100grammist meteoriiti. Suurem osa nendest satub
2.1.Mis on kuulipilduja? Kuulipilduja on automaatlaadimisega käsitulirelv, mis on valmistatud laskmiseks põhiliselt valangutega. 2.2.Kuulipilduja omadused: Valangutega laskmise hõlbustamiseks on kuulipildujal stabiilsust parandavad omadused, põhiliselt suurem kaal ja (raua) pikkus. Laadimiseks kasutatakse lasu ajal püssirohu põlemisest tekkiva gaasi survet rauaõõnega ühenduses oleva ava kaudu, harvem raua tagasilööki. Padrunid antakse ette lindist või salvest. Kergelt kuumeneva vintraua jahutamiseks rakendatakse tavaliselt õhkjahutust. Samuti võib kuulipilduja vintrauda vahetada komplektis oleva varuvintraua vastu. Kuulipildujast tulistatakse lühikeste (kuni 10 lasku) või pikkade valangutega (kuni 30 lasku) või pidevtulega (kuni padrunid lindis või salves lõpevad). Lahinguline (praktiline) laskekiirus on 100300, tehniline (maksimaalne) 5003000 lasku minutis, sihikuline laskekaugus 800 1500 meetrit
'' Mina leian, et novelli mõte on küllaltki sügav. See pani mind mõtlema selle üle, et isegi inimene, kes elab külluses, võib millegi halva juhtudes sellega aja möödudes leppida, üritamata olukorda muuta. Sel momendil, kui inimene hakkab allaandlikult leppima halvaga, muutub tema elu aina sandimaks. Näiteks kui konnad asetada keevasse vette, jätavad nad kohe elava maailmaga hüvasti. Kui aga asetada konnad külma vette, mis aeglaselt kuumaks läheb, harjuvad konnad aina kuumeneva veega ning lõpuks surevad, kuna keeva vee temperatuur on väljakannatamatu. Sama kurvalt lõppes ka novell, kuigi lugejad võivad ainult aimata, kas mõlemad tegelased said surma või neil õnnestus siiski pääseda. Justnimelt loo narratiivne struktuur, jutustaja positsioon ja vaatepunkt loovad sellise eripärase kirjatöö, mis on täis saladusi. Kuna novelli lõpp jäi minu meelest lahtiseks, andis see mulle mitmeks tunniks mõtlemisainet. Lühike, kuid väga hea lugemine.
annaabi.ee 
