kaitseseadistega; 3) ettenähtud juhtudel ja korras on teostatud surveseadme tehniline kontroll. Surveseade loetakse kasutusele võetuks hetkest, mil alustatakse selle ettenähtud otstarbel kasutamist. Registreeritavad surveseadmed Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis kuuluvad registreerimisele järgmised surveseadmed: 1) aurukatel, mille töörõhk on üle 1,0 baari või mille maht on üle 1,0 kuupmeetri; 2) kuumaveekatel, mille töötemperatuur on üle 120 °C või mille maht on üle 1,0 kuupmeetri; 3) vedelikukatel, mille töötemperatuur on üle vedeliku keemistemperatuuri rõhul 1,0 baari või mille maht on üle 1,0 kuupmeetri; 4) ohtlikku gaasi või vedelikku sisaldav anum, mille töörõhu (baarides) ja mahu (liitrites) korrutis on üle 500; 5) ohutut gaasi või kuuma vett (üle 110 °C) sisaldav anum, mille töörõhu (baarides) ja mahu (liitrites) korrutis on üle 10 000; Surveseadme registreerimine
vastava reaalse süsteemi mudelid. Kui projektis jäetakse mõni süsteemi kuuluv nähtus kas üldse käsitlemata või käsitletakse ebapiisaval tasemel, võivad tagajärgedeks olla avariid, õnnetused, konstruktsioonmaterjalide hävimised jm. Näide: Kahes Tallinna suurelamus valmistati kuuma vee süsteem tsingitud terastorudest. Tingituna ebaõigest kasutusreziimist tekkisid korrosiooni tulemusena ühes majas torudesse esimesed augud 1,5 aasta, teises 5 aasta pärast. Roostevaba terasest kuumaveekatel. Arvestamata jäeti roostevaba terase korrosiooni spetsiifika ning suitsugaasi torudesse tekkisid korrosioonist põhjustatud augud paari aasta jooksul. Süsteemne materjalide korrosioonitõrje: põhineb sellel, et teostatakse põhjalikud uuringud materjalide ja nende omaduste kohta ning uuritakse, kuidas mõjutavad materjalid teineteist korrosiooni seisukohalt. Püütakse leida parim variant, et korrosiooni oht oleks minimaalne. 2
annaabi.ee 
