Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kuumapunkt" - 2 õppematerjali

Litosfäär
1
doc

Litosfäär

Kilp-platvormi osa kus paljanduvad aluskorra vanad kirstalsed kivimid. Platvorm-tektooniline stabiilne ala millel võib esineda kõikuv liikumisi. Mandrilava e. self-mandrite veealune jätk mille sügavus ei ole rohkem kui 200 m. Kõik maailmamerest kaevandatavad maavarad paikevad selfilt Mandrinõlv-selfi järsk üleminek ookeani põhjaks Süvikud tekkinud ookeanilise laama liikumisel madrilise laama alla Vukaanilised saared või mäed nii nim. Kuuma punkti piirkonnas( kuumapunkt on süvavahevööst pärit kuumade kivimite üles sulamis kolle). Kuumapunkt ei allu laamade liikumisle. Ookeanide keskmäestike vöönd mille ulatus on üle 7000km. Vulkanisim Kilpvulkaanid Magma aluseline ja vedel ning tekivad suure pindalaga lamedad vulkaanikuhikud.ookenipõhi Kuhike. Kihtvulkaanid Magma on happeline ja paks ning tekivad kõrged koonuse kujulised vulkaanikuhikud.manner, maismaa Väga võimasad vulkaani pursked võivad tekitada nii nim. Mikro jääaegasid. Maavärinad

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Litosfäär ja vulkanism kokkuvõte
1
doc

Litosfäär ja vulkanism kokkuvõte

*KILP- platvormiosa, kus paljunduad aluskorra vanad krist. kivimid. *PLATVORM- tektooniliselt stabiilne ala, millel võib esineda kõikuvliikumisi. MAAILMAMERE PÕHJA RELFJEEF 1-mandrilava e self- mandrite veealune jätk, mille sügavus polerohkem kui 200m.Kõik mmerest kaevandatavad maavarad paiknevad selfis. 2-mandrinõlv-selfi järsk üleminek ookeani põhjas. 3.ookeanipõhi 3a-süvikud- tekkinud ook. laama liikumisel mand. laama alla 3b-vulkaanilised saared/mäed nn kuuma punkti piirkonnas.(KUUMAPUNKT- süva vahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamis kolle NB! Ei allu laamade liikumisele) 4-ook. keskmäestike vöönd, mille ulatus on üle 7000 km VULKANISM KILPVULK. *Magma on aluseline ja vedel, tekivad suure pindalaga lamedale vulkaanikuhikud.isl ook.põhjale, mida me tavaliselt ei näe. KUHIK E KIHTVULK. *Magma on happeline ja paks, tekkivad kõrged koonuse kuj. vulkaanikuhikud. (väga võimsad vulk.pursk. võivad tekitada nn mikrojääaja)

Geograafia → Geograafia
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun