Need reaktsioonid on iseenesest väga aeglased ja vajavad seepärast kiirendamist (proliini isomerisatsioon joonisel 1.9). Valkude renatureerimist kiirendavad ka eelnimetatud molekulaarsed `lapsehoidjad' (chaperonid). Chaperonid on väga suur molekulide klass, millest osa toimivad valgusünteesi käigus, teised osalevad valgu transpordil ja hoiavad ära lõpliku struktuuri tekke, kolmandad aga osalevad valkude renatureerimisel. Viimaste hulka kuulub Hsp 60 (heat shock protein nn. kuumaehmatuse valk) valkude perekond (bakterites GroE), mis koosneb 14st 60 kDa molekulmassiga subühikust. Hsp 60 moodustab toru, millesse siseneb denatureeritud valk, kus ta ATP hüdrolüüsi abil lahti harutatakse ja seejärel tema aktiivne struktuur taastatakse. Kuna temperatuuri tõusuga kaasneb paljude valkude ruumilise struktuuri muutus ja seega ka füsioloogilise aktiivsuse kadu, siis on kuumaehmatuse valgud vajalikud rakkude temperatuuritaluvuse tagamiseks
Pannakse veel ubikvitiine otsa. Polüubikvitineeritud kompleks, mis läheb proteosoomi. E1 on lihtalt kandja, vahendaja. Nii valkude lagundamine kui modifitseerimine on lõpule viidav. Ei jää rakku poolenisti lagunenud valke. Valkude eluiga on määratud N-terminaaliga. On küll alguses Met, kuid pärast sünteesi protsessitakse, N-terminus lõigatakse peaaegu alati maha. AH võib olla destabiliseeriv või stabiliseeriv. Tuntakse N-terminaalse reegli järgi. Paljud chaperonid on kuumaehmatuse valgud – sünteesitakse siis, kui on kõrge temperatuur. Hsp 70 suunatud voltumine. Hsp 40 kofaktoriga. Suunavad mingi konformatsiooni muutust, on DNA replikatsiooniga seotud valgud . Suunavad vajalikke struktuuri muutusi. Kui on mutatsioon, siis DNA sünteesiks vajalikud valgud ei moodusta õigeid struktuure. Töötavad sageli ribosoomsõltuvalt. Haaravad sünteesitud valgu kaissu juba siis, kui sünteesiti. Osalevad ruumilise struktuuri katkes. Vabaneb korrektse struktuuriga valk
annaabi.ee 
