privaatsfääri lubamatut tungimist lisaks seadusega sätestatud keelule ka tavaõigus ja ühiskonnas kehtivad moraalireeglid. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hübe, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Tegelikult õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab, et õigust privaatuseselt on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvustest. Privaatsus on igaühe õigus. Lk 14 - Mis on privaatsus? Privaatsus on isiku erasfäär. Eraelu omakorda on isiku isiklik elu. Isikliku semantiline vastand on avalik, seega õigushüvena on kaitstav isiku eraelu. Õigus eraelule ehk privaatsusele on eelnevast tulenevalt õigus isiklikule elu. Õigus privaatsusele on osa isiku üldistest vabadustest ja põhiõigustest vabale enesemääratlusele. Eraelu definieermine mitmel meol on lihtne
Tänapäeval on maksevõimelisuse printsiip maksustamise üldpõhimõtteks ja on välja tõrjunud vahepeal domineerinud võrdsustavad maksud (peamaks). 3) Peamaksu teooria - kõik riigi alamad peaksid võrdset maksu maksma, sõltumata varanduslikust seisust ning sissetulekutest. Selline maksustamine oli laialdaselt kasutusel keskajal. Aja möödudes hakati makse diferentseerima sõltuvalt majanduslikust olukorrast ja seisuslikust kuuluvustest. Selle pinnal kujunes välja hilisem tulumaks. See maksuideoloogia ei sobi kokku kaasaja tingimustega süvendades ebavõrdsust. 4) Ohvi teooria - tekke aluseks on Piibel. Kodanike maksud riigile on ohvriks ning selle suurus sõltub andja varandlikust seisust. Tuleb silmas pidada, et see maks pole sponsorlus, vaid sundkorras nõutav ohver. Ohrimaks sarnaneb maksudega seetõttu, et tal puudub otsene vastutasu. Sellise maksu tasumine (ohverdamine) on olulises
annaabi.ee 
