Kreeklaste rahvusliku eneseväärikuse allikaks oli kuulsusrikas minevik. 1814. aastas asustati Venemaal Odesa linnas revolutsiooniline salaselts ,,Philike Hetaireia", juhiks sai 1820. aastal Vene armee kreeklasest kindral Aleksander Ypsilanti(pildil) Isesisvumine 1821.aasta märtsis algas Kreeka ülestõus, millele andis tõuke Venemaa kreekalastest vabadusvõitlejad, kes teel Kreekasse purustati Türgi poolt. 1822. a kutsuti kokku Rahvuskogu, kes kuuluts Kreeka iseseisvaks riigiks ja võttis vastu põhiseaduse.A.Maurokordatos sai presidendiks. 1822.aastal oli tõeline vapustus Chiose veresaun, türgi võimud korraldasid Chiose saarel massilise hukkamise. Türklase julmus kutsus esile protestijaid, nende hulgas filhelleenide liikumise, millega liitusid tuntud kirjanikud ja luuletajad. Moodustati vabatahtlike salku võitluseks türklaste vastu. Ülestõusu nõrgendasid sisemised tülid. Tekkisid kaks erakonda: Lääne-ja Venemaa- sunnitlusega
Euroopas, valmistudes sõjaks. Võidurelvastumine-oluline joon. Mõlematel pooltel võimsad relvad. Algul NSVL tavarelvastus, USA tuumapomm. Stalin varastas dokumendid ja tegi 49. Nende järgi a endale tuumapommi. 1952. USA-l termotuumapomm. 53 ka NSVL-l. 50. -ndatel aastatel raketid. NSVl likvideeris nendega oma maha jäämise, sest ei pidanud rahva heaolule mõtlema. Tuumarelvade olemasolu hoidus III ms ära. Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1947. a. Harry Truman, USA president, kuuluts välja Trumani doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja väissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed). Samal a. kuulutas USA riigisekretär välja Marshalli plaani, abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Andsid abi 1948-52 a 17 riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. Nii tõusis rahvuslik kogutoodang neljandiku võrra. NSVL keelas abi võtta
Eestimaa kuberner ning Eesti saadab Ve valtsusse rahvussekretäri, kes osaleks valitsuse koosolekul. Lisaks kõneldi ka eraldiseisvatest kohtuasutustest kõrgeimaks pidi saama senat. Kõneldi ka eesti keelest kultuurautonoomia tagamine). Selline eelnõu ei saanud mingit käiku ja selle juurde pöördus 1915-16 tagasi Jüri Vilms. 1915 avaldas vabameelsesajakirjas Vaba Sõna artikli, mis käsitles võiamlikku autonoomiporbleemi eestis. 1916 esines ühel ametlikul üritusel kõnega, mille kuuluts autonoomia eestlaste tähtsaimaks rahvuspoliitiliseks ülesandeks. 1916. koostas teistkordselt sama projekti. Erines esimesest ainult detailides. Suuremat tähelepanu oli pööratud puhtrahvuslikele, keele ja kultuuriga seotud küsimustele. Ka seda ei esitatud, pigem mõtte propageerimiseks rahva hulgas. Autonoomia ideest olid lehelugejad teadlikud. Veebruarirev-i toimumine näis pakkuvat idee eluviimiseks suurepärtaseid võimalusi. Lvovi juures olid ideega Jaan Tõnisson ja Jaan Raamot
annaabi.ee 
