Kriemhildi süüdistuskõne Kriemhild on süüdi oma mehe, lapse, vendade ja väga paljude süütute asjaosaliste surmas. Ta kasutas inimesi ära, otsides kättemaksu, kuid olles tegelikult ise põhisüüdlane. Kuna juba noorena oli ta näinud oma armsamale halba kuulutavat unenägu, oli tema ebaõnnestunud kohustuseks olla eriti ettevaatlik ja hoolitsev. Esimene viga, mille Kriemhild tegi ja millega ta algatas hirmsad tapatalgud oli oma uhkusele järele andmine ja Brünhildile rääkimine, kuidas tema süütus oli võetud. Selle teadmise oli naisele usaldanud Siegfried saladuskatte all ning tal puudus õigus sellega uhkeldada. Kriemhild oli isekas ja ei suutnud alla suruda oma soovi olla teistest parem. Tema mõtlematu jutt pani aluse Brünhildi vihale ja
inimese peatset surma, laskumine karjamaale või lend üle karja aga kariloomade surma. · Sellele linnule ei tohi kurja teha, tal on inimese mõistus ja linnu nägu. (Rõuge) · Toonekurg seisab ülemise ilmaga ühenduses. (Helme) · Kus toonekurg pesitseb, sinna ei löö välk sisse. · Muna või poja allakukkumist on peetud halvaks endeks majaelanikele, pesa mahajätmine kuulutavat ette õnnetust (tulekahju või pereliikme surma. Kurepaari pesitsematulek seevastu tähendavat õnne (abiellumist või lapse sündi). · Vanarahvas ütleb, et kui toonekurg muna pesast välja viskab, tuleb sügisest poolt suvi vihmane, aga kui poja, siis tuleb kuiv suvi. · Valge-toonekurge nimetatakse Eesti rahvajuttudes ka titetoojaks. Viimase kuuekümne aasta arhiiviteadete põhjal toob toonekurg Eesti peresse tite allikast,
Kaheksakannale omistati kaheksakordne õnnetoov mõju.18 Kristlikus kultuuris, mis on kindlasti oma jälje jätnud ka eesti kultuuri, võrdub kaheksakand koidutähega. Koidutäht on lootuse, valguse ja parema homse sümbol. Kristlikus kunstis tähistatakse koidutähega Jeesus Kristuse ülestõusu, mis on kõige lootustandvam osa Piiblist. Kristuse ülestõusuga on lunastatud inimeste patud ning võib alata tulevane patuvaba elu. Samas tähistab kaheksakand ka Kristuse sündi kuulutavat Petlemma tähte.19 Eesti sakraalses kunstis on kaheksakand levinud kirikute kaunistamisel, näiteks Saarema Karja kiriku laemaalidel. Kaheksakanda kasutas ka 15. sajandi Tallinna kunstnik Michel Sittow oma teosel «Madonna lapsega», kus seda on kujutatud vaibal Jeesuslapse all (vt ka pilt 3 ja 4). Kunstnik on ühendanud Kristuse tuleviku (ülestõusu) tema lapseeaga. Ka teised kunstnikud, näiteks Jan van Eyck, Rogier van der Weyden, Carlo Crivelli, on kasutanud sarnase teemaga teosel
annaabi.ee 
