oma tegude või raha eest, vaid ainult usu läbi. Luther nõudis patukustutuskirjade müügi lõpetamist ja kloostrite sulgemine. Ei ole vaja ei paavsti ega oamette vaimulikuseisust. Usu aluseks olgu Piibel, eeskõige selle uus osa evangeelium, mis jutustab Jeesus Kristust. Usklikud valigu enda hulgast jutustaja, keda nimetatakse pastoriks (see tähendab karjasekka). Kirik loobugu oma rikkusest. Ladinakeelses jumalateenistuse asemel kuulutagu jumalasõna ja uut usku kohaliku rahva keeles. Luther tuli oma nõudmisega välja 1517. aasta sügisel Saksamaal. Sellega algas reformatsioon ehk usu-uuendus, mis levis kiiresti Kesk-ja Põhja-Euroopas. Peagi jõudis uue usu jutlustajad ka Vana-Liivimaal linadesse, algul Riiga siis Tallinna ja Tartusse. Nende jumala teenistusele kogunes palju linnlasi. Tulistest jutlustustest erutatud rahva hulgad tungisid mitmes linnas uhkelt kaunistatud katolike kirikutesse ja rüüstasid neid
Sakala ilmumiseni olid Jannseni toimetatud ajalehed ainsad mõjuvad väljaanded, kuigi Peterburi eesti patriootide rühmitus (Köler jt) ei olnud nõus Jannseni kuldse kesktee otsimisega. Mis olukorras oli aga Jannsen kui ajalehetoimetaja? Sellele vihjab tsensor Schultzi kiri Eesti Postimehe toimetajale ja väljaandjale J. W. Jannsenile: "Teie meelerahu mõjub sadatuhandete peale, ja valitsus tahab rahu. /--/ Rahvustunde ülituhin viib mitteinimlikkusele. /--/ Postimees kuulutagu armastust, mitte viha. Lepitage liialdajad ära! See on Teie ilusam ülesanne. Usute Te siis, et niisugused ässitused, nagu J. omad Teie lehes, lubatud on ja head vahekorda üles tulla lasevad? /--/ Mina olen peaaegu selles arvamises, et niisugused lood Teile ühe hea tsensori on maksnud." (Märkus: tsensor ja trükkal vastutasid ametnikena trükiste sisu eest!) ,,Kõrtsid jäävad seni otsitavateks, kuni mitte veel muude lõbude eest muretsetud ei ole. Ehitage,
annaabi.ee 
