suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte. Umbes 32 000 meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Tööpataljonid olid ehitusväeosad, kuhu koondati võimude silmis ebausaldusväärsed mobiliseeritud. Tööpataljonide võib võrrelda sunnitöölaagritega: mehed tegid rasket füüsilist tööd, seejuures arstiabi oli harva saadaval. Surmast tööpataljonides päästis Moskva otsus luua uued eesti rahvusväeosad. 1942.aasta sügiseks moodustati 8.eesti laskurkorpus, kuhu kuulunutest umbes 90% olid eestlased. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Esimesteks vabatahtlikeks olid Suvesõjas osalenud metsavendade salkadest moodustunud üksused. Sõjaväevõimude alluvused formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu. Politseivõimud moodustasid politseipataljone, mida rakendati
suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte. Umbes 32 000 meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Tööpataljonid olid ehitusväeosad, kuhu koondati võimude silmis ebausaldusväärsed mobiliseeritud. Tööpataljonide võib võrrelda sunnitöölaagritega: mehed tegid rasket füüsilist tööd, seejuures arstiabi oli harva saadaval. Surmast tööpataljonides päästis Moskva otsus luua uued eesti rahvusväeosad. 1942.aasta sügiseks moodustati 8.eesti laskurkorpus, kuhu kuulunutest umbes 90% olid eestlased. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Esimesteks vabatahtlikeks olid Suvesõjas osalenud metsavendade salkadest moodustunud üksused. Sõjaväevõimude alluvused formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu. Politseivõimud moodustasid politseipataljone, mida rakendati
mitmesuguseid patoloogilisi leinareageeringuid 6, 18 ja 42 kuud pärast juhtunut. Reageeringuid oli kahte liiki: esimesse rühma kuulusid nutt, juhtunu eitamine, igatsus ja mure, teise käitumisprobleemid ning tugev ängistus või asotsiaalsus või agressiivsus. (Forlag, 1989, 34) Adami ja teiste (1982) tähelepanekute järgi oli üle pooltel sajast üliõpilasest, kes olid kaotanud oma vanemad alla 16-aastaselt, tõsiseid enesetapukavatsusi, kui neid oli vaid 10%l kontrollgruppi kuulunutest. Ka teised uurimused on näidanud, et paljudel lastel, kes on oma vanemad kaotanud, on veel pikka aega psüühilisi probleeme. Need tulemused kinnitavad, et elus olev lapsevanem peav saama nõu ja abi, et ta suudaks laste vajaduste rahuldamise eest asjakohaselt hoolitseda. (Forlag, 1989, 34,35) 2.1.2 Lein ja eelkooliealised Laps on oma esimestel eluaastatel täielikult sõltuv vanemate hoolitsusest. Kui väike laps kaotab ema või isa, kaotab ta inimese, kes rahuldab tema põhivajadused
annaabi.ee 
