· Religioossed õpetused on tagaplaanil võrreldes mõningate religioossete toimingutega : ohverdamine, palvetamine ja hümnide laulmine jumalatele. Hinge taaskehastumise õpetus Laialt levinud uskumus, et inimesed lähevad pärast surma allmaailma, kuhu aga minna ei tahetud. Üldmõisted Maailmausund usundid mille järgijad moodustavad kõige suurema osa maailmas Kuulumine ilma uskumiseta inimene võib olla kirikunimekirjas aga ei usu Jumalasse Uskumine ilma kuulumiseta inimene võib uskuda, aga ei kuulu ühessegi kiriku vm. nimekirja Kristlus e. ristiusk U. 2 miljardit järgijat Ristiusk on maailma kõige suurema ja kõige kiiremini kasvava järgijaskonnaga. Monoteistlik usund usutakse ainult ühte jumalat Kolmainsus e. triniteet üks jumal kes avaldab end kolmel eri viisil(persoonid;hüpostaas) : isa, poeg ja püha vaim Inkarnatsioon jumal sünnib inimeseks
· Religioosne institutsioon · Religioon reprodutseerib ühiskondlike institutsioonide kaudu ( D. Hervieu-Leger) · Emilie Durkheim (1858-1917) Religioon kui ühiskonna liim · Religiooni teisenemine · Tänapäeva Läänemaailm Post traditsionaalne maailm ( D. Hervieu-Leger) Privatiseerimine · Mina-usund · Rebi ja kleebi ( erinevatest usunditest tehakse endale tervik kokku) ( Wade Clark Roof ) · Uskumine kuulumiseta ( Grace Davie) · Kuulumine uskumiseta ( Ole Riis) · Sekularisatsioon/ ilmalikustumine Religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas ( Bryan Wilson) Sekularisatsioon · Inimeste vähenenud seos usuliste institutsioonidega · Usuliste institutsioonide mõju ja tegevusvaldkondade ahenemine ühiskonnas · Usuliste veendumuste ja rituaalide tähenduslikkuse vähenemine argielus · Euroopa sekularisatsioon
soikus tänu järgnenud sõjasündmustele. Alles 1957 liit taastati. ENSV Ajakirjanike Liidus oli 1966 a nt 606 liiget, kellest 46 % olid kõrgema haridusega. Nõukogude ajakirjanik Ajakirjanik nõukogude ühiskonnas Nõukogude ajakirjanik pidi ideaalis olema eelkõige partei käepikendus. Toimetuse liikmeks ei saadud, ilma et partei oleks oma heakskiitu andnud. Väline kaastööline ja kirjasaatja heal juhul sai olla ka ilma parteilase allkirjata või parteisse kuulumiseta. Nõukogude ajakirjanduse põhimõtted: Deklareeriti, et nõukogude ajakirjandus on 1) läbinisti demokraatlik, seistes kogu rahva teenistuses 2) avalikult parteiline ja 3) tõeliselt vaba. Oma traditsioone loodi käremeelsema töölisajakirjanduse jälgedes. Ülesannetena nimetati kaasaaitamist kommunismi materiaal-tehnilise baasi loomisel, uue inimese kasvatamisel ja uute ühiskondlike suhete kujundamisel. Nõukogude ajakirjanduse leninlikud põhiprintsiibid (6):
annaabi.ee 
