neile nõu. Deukalion ja Pyrrha pidid koguma kive ja neid üle oma õla selja taha viskama. Kividest tekkisid inimesed. Deukalioni visatud kividest tekkisid mehed ja Pyrrha visatud kividest naised. Kahe tegelase iseloomustus: Zeus oli tark ja arukas. See, et ta maale veeuputuse saatis oli tegelikult väga õige ja õpetlik, kuna inimesed olid ise süüdi selles, et nad ei austanud üksteist ja ei saanud aru jumalate olulisusest. Ka see näitab Zeusi tarkust, et ta ei teinud midagi rumalat kuulujutude järgi, vaid läks ise maale ja uuris, kuidas asjad tegelikult on ning käitus siis vastavalt. Kuningas Lykaon oli rumal ning halb. Ta ei mõistnud, kui tähtsad on jumalad ja ei austanud neid üldse. Ta oli väga upsakas ja arvas, et ta on isegi tähtsam, kui jumalad. Tema rumalust näitas ka see, et ta valmistas Zeusile õhtusöögi inimese lihast, arvates, et Zeus ei saa sellest aru. Inimelu ohverdamine ei ole õigustatud isegi mitte jumalale ! Müüdi tunnused:
Oma hüüdnime Caligula ta sai Germaania sõjaväälaagrist. Tema isa Germanikus oli väga populaarne väejuht ning keiser Tiberiuse õepoeg ja pärija. Aastal 19 pKr Germanikus suri malaaria kätte, aga tema naine Agrippina oli veendunud, et Tiberius mürgitas Germanikuse. Hiljem suri ka maapaos peidus olnud Agrippina ja Caligula vanemad vennad tapeti. Caligula jäi ellu kuna teda kaitsesid Tiberiuse enda ema ja tema naise õde Antonia Augusta. Tiberius suri aastal 37 pKr, kuulujutude järgi suruti padi näole. Pärast aastakümneid kestnud surmahirm Caligulale oli asendatud jumaldava rahva tähelepanuga. Ainult, et tema, peale oma närvivapustust ei olnud nii vaimustav inimene enam. Koheselt kehtestas ta uue poliitika. Kui varem oli teeseldud, et taastatud on Rooma Vabariik, siis tema nõudis enda jumaldamist. Ta keelas inimestel endale kõrgemalt alla vaatamist, kuna oli liiga tundlik oma välimuse pärast ja kartis et, kunagi ka tema pea võib kiilaks jääda