17. Kuulmislangus võib tingida lapse arengus: a. Kõne arengu mahajäämuse b. Kognitiivse arengu mahajäämuse c. Üldmotoorika arengu mahajäämuse d. Eneseteenindusoskuste kujunemise raskused 18. Kõnehingamise probleemide tekkepõhjuseks on enamasti: - Liiga sagedased ja korrapäratud sissehingamised - Liiga kiire väljahingamisfaas kõnelemise ajal Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ 19. Kuulmistingimusi saab ruumis parandada järgnevate meetmetega: a. Panna maha vaipkate b. Panna akende ette pehmed kardinad c. Panna tooli jalgade alla mööblivildid d. Sulgeda uksed-aknad e. Panna akende ette rulookardinad f. Avada uksed ja aknad 20. Milline väide on tõene? a. Kuulmistingimusi saab parandada kajaefekti vähendamisega ruumis. b
R asendamine nt kurgu R-ga hääliku moonutatud hääldus 59. Õige või väär? Psühhogeense afoonia korral võivad häälepaelad sulguda, kuid häält ei teki. Õige Vale 60. Düslaalia põhjuseks võib olla: aju kõnekeskuse orgaaniline kahjustus perifeersete närviteede kahjustus vale kõne harjumus kõneelundite anatomiline muutus või lihaskonna toonuse langus 61. Kuulmispuude puhul on primaarselt kahjustatud: kõnetaju sõnavara omandamine eneseväljendamisoskus kõneloome 62. Kuulmistingimusi saab ruumis parandada pannes: maha vaipkatted pehmed kardinad akende ette toolide alla mööblivildid maha parkettpõranda 63. Düslaalia jaguneb: funktsionaalne mehhaaniline anatoomiline füsioloogiline 64. Düslaalia ja müofunktsionaalse puude korral kuulub logopeedi töövaldkonda: artikulatsioonielundite lihaste treening õige häälduse kujundamine hääle omaduste arendamine kõnehingamise kujundamine 65. Sensoorse afaasia puhul on kahjustatud: kõne mõistmine