unustas pooleli algatud tööd, mis võiks osutada eluohtlikuks. See oli selgunud patsiendi lähedaste sõnul. Kuna patsient ei ela üksi, pere poolt oli tagatud patsiendi turvalisus. Üldiselt on patsient adekvaatne ja orietneeritud oma isiksuses, vastab küsimustele suhteliselt adekvaatselt. Patsiendi sugulastega vesteldes selgus, et patsient mäletab ja kirjeldab adekvaatselt oma elukäigu. SUHTLEMINE JA KUULMINE Patsiendil aeg-ajalt esinevad kuulmisraskused, patsiendi sõnul kõrvakohin, kuid enamus vestlusel ei olnud vaja kõvemini rääkida. Kuulas halvasti sosinakõnet. Patsiendil sotsiaalse suhtlemisega probleeme haiglas ei ole esinenud. Patsient oli väga avatud suhtlemisele, ja intensiivravipalatis ning tavapalatis leidis kergesti endale vestluskaaslasi. Patsiendi kõne oli arusaadav, selgete väljenditega. Patsient vahest vastas küsimustele aeglaselt, kaua mõtles. NÄGEMINE Nägemine on püsinud samal tasemel alates 19. 12
Vältige seejuures igapäevaseid kinnitavaid sõnakõlkse, nagu okei, hästi või kena. Vigastuse või haiguse kontekstis võidakse neid valesti mõista. Suhtlemine kuulmispuudega ja kurtide inimestega Kuulmispuue ei ole väliselt näha. Hädaolukorras võib tundmatu patsiendi kuulmispuue viia tema seisundi eluohtlikkuse valesti hindamiseni. Glasgow koomaskaala (Glasgow Coma Scales) võtab aluseks ka kuulmisvõime, samuti võivad kuulmisraskused tekkida peaajutrauma või muude peaajus toimuvate sündmuste mõjul. Sagedased väärarusaamad selliste patsientidega tegelemisel: Kõik kuulmispuudega inimesed suudavad huultelt lugeda. Ebatavaline kõnemaneer näitab vaimset puuet. Tegelikult on kuulmisraskused enamasti ainus puue. Sellistel inimestel on raske rääkima õppida, sest nad ei kuule kõnet. Seetõttu ärge eeldage taolisel inimesel vaimset puuet. Kuidas suhelda