ülesannet sooritavad. Pean seda raamatut väga heaks, sest see on väga arusaadavalt kirjutatud. Leian, et seda on ühtviisi hea kasutada kõigil, kes soovivad arendada kõnetehnikat, samuti erinevaid näo- ja suulihaskondi. Õpetajate Leht. 3. detsember 2004. Nr 43. Haridusprobleeme kuulmispuudega laste õpetamisel. Airi Püss. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/03.12.04/aine/2.shtml (16.02.2012) Artikkel räägib kuulmisprobleemide avastamisest ja põhjustest, miks on vajalik et kuulmishäire avastataks võimalikult varakult. Räägitakse kuulmispuudega laste õpetamisest ja nende suhtlemisvõimalustest, ehk siis kakskeelsus, kus viipekeel on neil esimeselt keeleks ja kirjakeele õpivad kurdid lapsed selgeks kooliaja jooksul, osa viiplevatest kurtidest on võimelised õppima ka sõnu hääldama arusaadavalt, teine variant on suult lugemine. Väga oluline on, et vanemad oleksid aktiivsed
· Oluline sündmus oli ühe kaasaegse psühhiaatria ja psühholoogia rajaja Emil Kraepelini valimine TÜ psühhiaatriaprofessoriks (ta oli selles ametis 1886- 1891). Wilhelm Wundti õpilasena algatas Kraepelin Tartus eksperimentaalsete uuringute programmi, uurides taju, väsimust, und, sõnaassotsiatsioone ja farmakonide mõju psüühikale. Peale Kraepelini lahkumist jätkas eksperimentaalset suunda teine Wundti õpilane Vladimir Tsiz. Kuulmisprobleemide uurimisega pälvis rahvusvahelise tunnustuse füüsikaprof. Arthur Joachim Oettingen. Eestiga oli seotud ka kahe väljapaistva psühholoogi elukäik: gestaltpsühholoogia peaideoloog Wolfgang Köhler sündis Tallinnas ja Würzburgi koolkonna alusepanija Oswald Külpe lõpetas 1886 TÜ ajaloolasena. · Esimese eestlasena, kes professionaalsel tasemel tegeles p-ga oli Teichmülleri õpilane Rudolf Kallas, kelle "Mäluõpetuse süsteem" ("System der
annaabi.ee 
