moodustised ümbritsevad ajutüve, sellest ka nimetus limbiline süsteem. Sinna kuuluvad osa ajukoore frontaal- e otsmikusagarast, parahipokampaalkäär ja vöötme- e vöökäär ning vaheaju teatud piirkonnad: hipokamp, mandelkeha. Limbilisse süsteemi kuuluvatel ajustruktuuridel on teiste ajuosadega hulgaliselt ühendusi, mistõttu nendega seotud reaktsioonid on väga mitmepalgelised. Aferentseid impulsse saavad nad haistmis-, nägemis-, kuulmismeelelt, hüpotalamuse eesmiselt osalt ja retikulaarformatsioonilt. Emotsionaalsete reaktsioonide integratsioon nagu ka teiste talamuse, hüpotalamuse ja keskaju kaudu toimuvad reaktsioonid ühel või teisel viisil seotud toitumis-, kaitse-, seksuaalkäitumisega ja emotsioonidega. Mendelkeha ja vöötmekaaru erinevate piirkondade elektriga võib katseloomadel põhjustada raevu- ja pogenemisreaktsioone ning muutusi vegetatiivses sfääris, näiteks
seisukohalt hingamiskeskus, südametöökeskus, neelamine, keha asendi regulatsioon. -) Väikeaju koosneb kahest väiksest poolkerast, mida omavahel ühendab närvikiudude kimp ehk ajusild. Ajusild on lihtsustatult vajalik selleks, et üks keha pool teaks, mida teine teeb. Väikeaju põhilised ülesanded on tasakaal ja kordinatsioon (suur kogus alkoholi surub väikeaju töö maha). -) Keskaju kogub informatsiooni nägemis-, kuulmismeelelt. Seotud ka püsiva kehatemperatuuri hoidmisega, valu aistingu tekkimise ja analüüsimisega ning ka ärkveloleku ja une reguleerimine, samuti ka refleksid. -) Vaheaju koosneb kahest osast taalamusest ja hüpotaalamusest: Taalamuse läbi liigub enamus informatsiooni, mis meie meeltelt tuleb. Hüpotaalamus reguleerib indiviidi ja liigi säilimiseks vajalikke tegevusi (söömine, paljunemine jne)
annaabi.ee 
