Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad Suhtumine kuulmislangusesse 3 Kokkuvõte Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis
Keelepuuded - Primaarne alakõne alakõnega lapsel on häiritud keelevahendite valik, tehniline teostus võib olla õige. o Spetsiifilise kõnearengu puue e alaalia ja afaasia häiritud on kõneprogrammi loomine või kuuldud kõne mõistmine. Kahjustus kõne tasandil. Intellekt on korras ja on mõtteid aga kodeerimine keelevahenditesse ja dekodeerimine mõttetasandile ei õnnestu. - Sekundaarne alakõne tingituna: o intellekti arengu mahajäämusest o kuulmislangusest o autismist o dementsusest. Põhjused Anatoomia/füsioloogia tasandil - Kõneaparaadi anatoomilised iseärasused - kuulmisaparaadi kahjustused - kõnekeskuste (Wernicke ja Broca) kahjustused Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 27 - Ajukahjustus, mis viib intellektipuude või pervasiivse arenguhäireni Geenid/keskkond tasandil