- Visuaalne ataksia – ei saa aru kus asjad asuvad Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed. Erineva lainepikkuse ja sagedusega helid. Kõrv püüab need helid kinni. Teo sees on membraan mille erinevad kohad reageerivad erinevale võnkesagedusele. Trummikile vibreerib – võimendatakse alasite ja haamritega võngeteks. Tigu saab lainepikkusega heli kätte ja karvakesed reageerivad membraani osas ja sellest läheb närviimpulss edasi primaarsesse kuulmiskoorde. - Kuulmist saab mõnikord päästa tänu kuulmisaparaadile kui basillaarmembraani karvakesed ei toimi ja elektriimpulssi edasi ei anna. Auditoorsed närviteed: - Meelte puhul on alati taalamus sensoorse info vahejaam!!! Auditoorsed närviteed: 1) ühe kõrva helisignaalid jõuavad mõlemasse ajupoolkerra, samas on signaal vastaspoolkeral tugevam 2) algul vastaspoolkerra, aga taalamuses kolib osa signaalist jälle samale poolele et ikka mõlemad poolkerad infot saaksid
•8. kraniaalnärv läheb piklikaju dorsaalsetesse või ventraalsetesse cochlear tuuma või •visuaalne agnoosia ülemistesse oliivtuumadesse •kuulmis-agnoosia •Nende alade aksonid moodustavad lateraalse lemniski, mis kulgeb alumisse künkakesse •taktiilne agnoosia •Künkakesest läheb kaks erinevat teed ventraalsesse ja dorsaalsesse põlvikkehasse •Ventraalne ala kulgeb kuulmiskoorde AI (Brodmann 41) ja dorsaalne sekundaarsetesse aladesse Visuaalne agnoosia •Primaarne ala- Heschli käär, ümbritsetud seitsme sekundaarse alaga (a-g). kortikaalse nägemiskeskuse 2-poolne kahjustus või assotsiatiivsete piirkondade kahjustus 1.võimetus esemeid ära tunda
annaabi.ee 
