analüsaatorite vahendusel Aistingutel on olemas ainult alumine absoluutne lävi. on olemas alumine ja ülemine 3. Valikvastused Seljaaju põhiülesandeks on: a) hoida keha tasakaalus; b) une- ja ärkveloleku regulatsioon; c) ühendada kehas toimuvat peaajuga; d) kontrollida sisenõresüsteemi. Ajukoore funktsionaalsete väljade hulka ei kuulu: a) motoorsed; b) relatiivsed; c) sensoorsed; d) assotsiatsiatiivsed. Inimese põhiaistinguks peetakse: a) kuulmisaistingut; b) nägemisaistingut; c) haistmisaistingut; d) maitsmisaistingud. Pimedatel hästi arenenud kuulmine ja kompimine on: a) näide korrelatsioonist; b) näide kompensatsioonist; c) näide sünesteesiast; d) näide adaptatsioonist. Kofeiin: a) ei kuulu uimastite hulka; b) kuulub depressantide hulka; c) kuulub stimulantide hulka; d) kuulub hallutsinogeenide hulka. Alkohol: a) ei kuulu uimastite hulka; b) kuulub depressantide hulka;
edasikantava energia tajumine. Seetõttu tekib ka siin vajadus taju mõõtmiseks - näiteks töökaitses müra piirnormi rehkendamisel. Nagu valguse, nii ka hääle korral sõltub aisting energiavoost ja sagedusest. Ainult et erinevalt silmast pole võimalik kõrvu ülemäärase heli eest kaitsmiseks sulgeda. Akustika on tehnilise füüsika haru, mis uurib häälelainete levimist. Kitsamas mõttes uurib ta häälelainete poolt esile kutsutavat kuulmisaistingut. Seetõttu piirab kuuldepiirkonda lisaks tundlikkusele (alumine kõver joonisel) veel nn. valulävi, millest suurema energiavoo toimel tekib organismi kaitsereaktsioonina valuaisting (ülemine kõver). "Normaalse kuuldavuse" piirkond jääb kusagile nende kahe kõvera vahele. Muide, valulävi toimib ka kuuldepiirkonnast väiksema sageduse (nn. infraheli) korral ja seda arvestab vibratsioonikaitse. Samuti on bioloogiline mõju suurematel sagedustel, aga
Kõrva tundlikkus on kõige suurem 1000 - 3000 Hz juures. Inimhääle sagedus ulatub 60 Hz (basso profundo) kuni 1500 Hz (koloratuursopran). Selleks, et kuulda ka madalamaid ja kõrgemaid helisid (so. nautida muusikat), peab heli olema piisavalt vali, sest muidu me ei kuule hästi madalaid ja kõrgeid helisid . Heli valjust N mõõdetakse detsibellides. N = 10 log I/I0 (dB), kus I on uuritava heli intensiivsus ja I0 on kuuldelävele vastav intensiivsus, st minimaalne kuulmisaistingut tekitava heli intensiivsus (I0 = 10 J/m2s). -12 Helivaljuste skaala: · käekella tiksumine.........................20 dB · sosistamine.................................40 dB · kisamine....................................80 dB · pop-ansambli muusika...................100 dB · reaktiivlennuki startimine...............120 dB · ansambel Grand Funk Raylroad.........130 dB (valulävi) · nahavigastused............................150 dB
annaabi.ee 
