Adaptatsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustatavate ääritajate aistmise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute , veel töötlemata signaalide tarvis. Adaptatsioon võib olla kahesuunaline: 1) Positiivne adaptatsioon tundlikkuse suureneminem tavaliselt nõrga ärritaja toimel nt pimedusadaptatsioon;kuulmisadaptatsioon vaikuses viibimisel. 2) Negatiivne adaptatsioon aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel(rock-kontserdilt tulles ei märka linnulaulu, Kestval valikulisel(selektiivsel) kokkupuutel mingt üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega tekib selektiivne adaptatisoon selle ärritaja või tunnuse suhtes. Kontrast intensiivsuse ja kvaliteedi esinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel.Kontrasti abil
Adaptatsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustatavate ääritajate aistmise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute , veel töötlemata signaalide tarvis. Adaptatsioon võib olla kahesuunaline: 1) Positiivne adaptatsioon – tundlikkuse suureneminem tavaliselt nõrga ärritaja toimel – nt pimedusadaptatsioon;kuulmisadaptatsioon vaikuses viibimisel. 2) Negatiivne adaptatsioon – aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel(rock-kontserdilt tulles ei märka linnulaulu, Kestval valikulisel(selektiivsel) kokkupuutel mingt üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega tekib selektiivne adaptatisoon selle ärritaja või tunnuse suhtes. Kontrast intensiivsuse ja kvaliteedi esinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel.Kontrasti abil