asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad lukku ja võib olla valu? · Kõrva ül. on vastu võtta helivõnkeid (õhust), analüüsida helispektreid, kodeerida info NS jaoks ja saata edasi kõrgematesse keskustesse. · Kõrvas on mitmed struktuurid, mis tajumisel aitavad helilaineid juhtida ja võimendada: -Helilained sisenevad kõrva kuulmekäiku, pikkusega umb. 3,5 cm, ja tekitavad vibratsiooni selle lõpus olevas kuulmekiles ehk trummikiles. Edasi panevad helivõnked liikuma keskkõrvas (nim. ka trummiõõneks) kuulmeluukesed (vasar, alasi, jalus), ja edasi kanduvad ovaalakna kaudu sisekõrva. · Sisekõrv on luuline keeruka ehitusega lümfivedelikuga täidetud labürint, kus paiknevad nii tasakaalu- kui kuulmisorgan. Kuulmisega tegeleb sisekõrva osa, mille nimi on (välise sarnasuse tõttu) tigu (cochlea). Heli paneb võnkumbasilaarmembraanil
seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Heli - füüsikalises mõistes gaasilises või elastses keskkonnas (vedelik, tahke aine) piki-, rist- või põikilainena leviv võnkeliikumine, rõhu muutumine, mida kõrv tajub kuulmisaistinguna. Heli - kuulmiselundi füsioloogiline ärritaja, mida kantakse edasi õhus, kuulmekiles, kuulmeluukestas ja sisekõrvas ja mis tekitab kuulmisaistingu. Inimkõrva kuulmistajust kõrgemad helid on ultrahelid, madalamad infrahelid. Terve inimese kõrv tajub helisid, mille sagedus on 16-20 000 Hertzi. perioodilised rõhumuutused Väikseim tajutav helirõhu tase, mida inimkõrv on võimeline eristama on 2 x 10-5 Pa kuuldelävi suurim helirõhu tase , mis ei tekita veel valu 100 Pa valulävi. Helirõhkude suure vahe tõttu kasutataks logaritmilist mõõteskaalat ja helirõhku