Liiga suure kokkujooksu korral tekivad rehvi kulumispinnal siseservadele kõrgemad randid. Kokkujooksu reguleerimisel reguleeritakse eelnevalt seadenurgad. Seda reguleeritakse, sest teiste nurkade reguleerimisel muutub ka kokkujooks. Pöördtelje külgnihkeks nim. pöördtelje kujuteldav pikenduse ja ratta püsttasapinnalise kesktelje vahelise kaugust maapinnast. Kui enamikel masinatel on see rattakeskteljest veidi seespool. Ja seda nim. posit. nihkeks. Pöördtelje pikkikalle hoiab rooli kuulliigendit kerge pinge all. Liiga suur pöördtelje nihe muudab roolipööramise raskeks ja rataste ebaühtlase pidurduse korral juhtimise halvemaks. Kui üks ratas on hea haardumis pinnal ja teine jääl, siis auto läheb kergesti külglibisemisele.Selle vältimiseks kasut mõnedel autodel neg. külgnihet. ROOLITRAPETS Rattad peavad pööramisel veerema ilma libisemata,vastasel juhul on pööramine raskendatud ja rehvide kulu suur. Seepärast on vajalik,et rataste geomeetrilised teljed
ülemine ots. Hüdropneumovedrustuse korral, saavutatakse vetruvus gaasi kokkusurumisega hüdrosilindri peal olevas ruumis, mis on tööõlist diafragmaga eraldatud. Iga vedrustuselemendi sees on õlivoolu takistav klapp ning eraldi amortisaatorit vaja ei lähe. Soovi korral võib õli juurdepumpamise või ärajuhtimisega muuta auto kliirensit ja vedrustuse jäikust. Püstist kujuteldavat telge, mille ümber käänmik pöördub, nimetatakse pöördteljeks. See läbib käänmiku mõlemat kuulliigendit või ühtib käänmikupoldi teljega. Küünalvedrustuse korral ühtib pöördtelg amortisaatori teljega. Pöördteljel on teatud külg- ja pikikalle. Külgkallet näeb eestvaates: pöördtelgede alumised otsad lähevad rataste poole laiali. Pikikalle tähendab seda, et pöördtelje alumine ots asub ülemisest eespool. Kui pöördteljel pikikallet poleks, siis ei läheks rattad pärast pööret iseenesest otseasendisse tagasi. Veel olulisemad on esirataste kokkujooks ja kalle
annaabi.ee 
