· Lume ajaks viidi väiksemad paadid võrgukuuri ja suuremad keerati tagurpidi. · Kalamaja on kalurite ajutine peavari rannas või laidudel. Ehitati selleks, et kui mindi kaugematesse kohtadesse kala püüdma siis jäädi kauemaks. Kalamajas oli 2 ruumi. · Kered ehk kalaputkad - kalamaju võis olla mitmeid nii, et jää peale tekkis väike küla. · Mere äärde hakati ehitama päästejaamasid. Esimesed Hiiumaal, hiljem ka lääne- ja põhjarannikul. Päästejaam on kuulitaoline hoone, milles on metallkäru koos päästepaadiga ja lükati mööda kaldteed vette. Päästemeeskonnas 8-10 liiget. LUBJAAIAD, LUBJAPÕLETUSKOHAD · Lubjatöötlust nimetatakse lubjapületamiseks, mis toimus tavaliselt lubjamurru läheduses metsas. Puu oli metsas kergelt kättesaadav, lubjakivi muutub põletamisel poole kergemaks. · Aastal 1867 oli Eesti üle 300 lubjapõletusahju. · Temperatuur oli 900-1000 kraadi. Kivi läks põlema ja põles väikese värvilise leegina
isasloomadel munandipõletik. · Haiguspuhangu lõpuks viiruse patogeensus vähene passaazide tagajärjel ja haigetel loomadel tekivad üksikud sõlmjad moodustised nahas, mis hiljem kortsuvad ja kattuvad koorikuga · Sõlmja vormi korral haiguse üldtunnused puuduvad. · Tekivad granulomatoossed moodustised kõrvadel, peanahal ja silmalaugudel. 3.-5. haiguspäeval hakkavad loomad paranema. Kuulitaoline Lipiidse ümbrisega Üheahelaline RNA MARUTAUD Marutaudiviirus sisaldab S- ja V- Põhjustaja: Rhabdoviridae antigeeni: Lyssavirus Marutaud S- antigeen on ühine kõigile lüssaviirustele ja põhjustab
annaabi.ee 
