selleni, et Inglismaa pidi ka sõtta astuma. Kolmandaks võib väita, et Euroopa nagu ootas sõda. Ühiskonnas hakati ülistama sõda, kuna levis idee, et see muudaks halli igapäevaelu huvitavamaks. Kirjanduses romantiseeriti sõda. Tegelikkuses ei osatud oodata, missugused tagajärgi võib sõda endaga kaasa tuua. I.maailmasõda tõi kaasa mitmeid uuendusi. Uueks mõisteks sai „positsioonisõda“, mis tähendas seda, et ehitati 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujatepesade ja suurtükipositsioonidega. Punkrites olid jalaväelased, kus varjuti vastase suurükitule ajal. Nendest kaevikuteliinidest oli väga raske läbi murda. Kasutusele võeti ka mitmeid sõjarelvi: näiteks Ypres'i lahingus mürkgaas, Somme'i lahingus tankid(sai läbi kaevikuliinidest), allveelaevad ja lennukid. Kindlasti ei saaks mainimata jätta, mida põhjustas sõda inimeste hingeelule. Algul oodati sõda ning eeldati, et sõda kestab lühikest aega
Briti väed Prantsusmaale Saksa vägede peatamine Marne'i jõel 25 km kaugusel Pariisist. Algas positsiooni e kaevikusõda. Sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale. Positsioonisõda ehk kaevikusõda- See tähendab, et vastased on hõivanud kaitsepositsioonid, peamiselt kaevikud- kus sõdurid on kaitstud käsitulirelvade ja suurel määral ka kaudtule eest.Oli vaja palju mehi. Samuti ka head varustust. Ehitati välja 2-3 kaevikute liini koos kuulipildujatepesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks punkrid Ypresi lahingus (1915) kasutati esmakordselt gaasi. Sakslased üritasid inglaste kaitsest läbi tungid. Inlgased suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. Verduni lahing (1916) -Alguses läks kõik Saksamaa plaani järgi, murtsid läbi Prantsuse esimsed kaitseliinid. Lahing kestis ligi 10 kuud. Paljud prantslased hukkusid. Sakslaste plaan prantslased hävitada ei
annaabi.ee 
