47, mis võeti kasutusele massiliselt. 20. sajandi II poolel sai automaat juba kõigi armeede põhiliseks käsitulirelvaks. 4 2.Kuulipildujad 2.1.Mis on kuulipilduja? Kuulipilduja on automaatlaadimisega käsitulirelv, mis on valmistatud laskmiseks põhiliselt valangutega. 2.2.Kuulipilduja omadused: Valangutega laskmise hõlbustamiseks on kuulipildujal stabiilsust parandavad omadused, põhiliselt suurem kaal ja (raua) pikkus. Laadimiseks kasutatakse lasu ajal püssirohu põlemisest tekkiva gaasi survet rauaõõnega ühenduses oleva ava kaudu, harvem raua tagasilööki. Padrunid antakse ette lindist või salvest. Kergelt kuumeneva vintraua jahutamiseks rakendatakse tavaliselt õhkjahutust. Samuti võib kuulipilduja vintrauda vahetada komplektis oleva varuvintraua vastu.
de täitmisel. Näiteks rännakul, patrullis, vaatluspostil. b. Varustus, tööriistad. Millist varustust ja tööriistu on vaja eelseisva üles- ande täitmisel? Näiteks vaatlusposti rajamisel maskeerimisvõrk, vaat- lusvahendid (binokkel, öövaatlusseade jne). c. Sidevahendid. Hooldamine ja laadimine. d. Relvastus. Hooldamine, remontimine, asendamine. e. Laskemoon. Eelseisva ülesande täitmiseks vajaminevad kogused (auto- maadil, kuulipildujal, TT-relval, käsigranaadid, signaalraketid, suits jne). f. Toitlustus. Millal täiendatakse toidu- ja veevarusid? Eelseisvaks ülesan- deks vajaminevad kogused. g. Meditsiin/evakuatsioon. Kuidas on tagatud? h. Sõjavangid. Tegevus sõjavangi võtmisel. i. Muu. Mida tehakse langenutega, puhkus, hügieen, majutus, transport. 5. JUHTIMINE JA SIDE a. Juhtimine. Enda asukoht erinevates etappides, rühmaülema asukoht, jaoülema asendus. b. Side
annaabi.ee 
