3) Asetage klaasist silindrile kaks tähist kuuli kiiruse määramiseks. Ülemine tähis tuleb asetada umbes 5 cm allapoole vedeliku ülemisest nivoost. Fikseerinud tähised, mõõtke joonlauaga nendevaheline kaugus l. 4) Võtke pintsettidega kuulike ja laske ta vedelikku selle pinna lähedal silindri keskkohas. Jälgides kuulikese liikumist, mõõtke aeg t, mis tal kulus vahemaa l läbimiseks. 5) Katset korrake 3...5 erineva kuulikesega. Tulemused kandke tabelisse 6) Arvutage otseselt mõõdetud suurustena, leidke tema ruutkeskmine viga . 7) Arvutage valemiga (9) Reynoldsi arv ja tehke järeldus kstse tingimuste kohta. Vedeliku sisehõõrdeteguri määramine L=0,459 ± 0,005m 0 =1,26*103 kg/m3 =7,8*103 kg/m3 D=36,2 ± 0,2 mm Leian sisehõõrdeteguri: 2 ( - 0 )g r2 = 36,2 9 r R= = 18,1 10 -3 m
2. Mõõtke areomeetriga vedeliku tihedus 0. 3. Asetage klaasist silindrile kaks tähist kuuli kiiruse määramiseks. Ülemine tähis tuleb asetada umbes 5 cm allapoole vedeliku ülemisest nivoost. Fikseerinud tähised, mõõtke joonlauaga nendevaheline kaugus l. 4. Võtke pintsettidega kuulike ja laske ta vedelikku selle pinna lähedal silindri keskkohas. Jälgides kuulikese liikumist, mõõtke aeg t, mis tal kulus vahemaa l läbimiseks. 5. Katset korrake 3...5 erineva kuulikesega. Tulemused kandke tabelisse . 6. Arvutage keskmine sisehõõrdeteguri väärtus. Käsitledes väärtusi otseselt mõõdetud suurustena, leidke tema A-tüüpi määramatus. 7. Arvutage valemiga (9) Reynoldsi arv ja tehke järeldu katse tingimuste kohta.. l = ..... ± .....cm d = ..... ± .....mm = ..... ±..... Vedeliku sisehõõrdeteguri määramine. l = ..... ± .....cm 0 = ..... ±.....
Elastsel põrkel muutuvad põrkuvate kehade kiirused ja liikumissuunad selliselt, et kehade kogu kineetiline energia põrkel ei muutu, teisisõnu summaarne kineetiline energia enne põrget ja peale põrget on sama. Mitteelastsel põrkel muutub aga osa energiast kehade siseenergiaks ja summaarne kineetiline energia jääv ei ole (elastsel põrkel kehade siseenergia ei muutu). Näidisülesanne 12. Kuulike massiga 50 g liigub kiirusega 5 m/s ja põrkub paigalseisva kuulikesega massiga 30 g. Millised on kuulide kiirused peale põrget kui kuulid liiguvad samas suunas ja tegemist on absoluutselt elastse tsentraalse põrkega? Lahendus. Teeme lihtsa joonise, mis kujutab kuulikeste põrget. Ülemisel pildil Antud: on kehade liikumine ennepõrget, alumisel pärast põrget. m1 = 50 g m2 = 30 g v1 = 5 m/s v2 = 0 m/s v1 = ? , v 2 = ?
3. KÜSIMUS: Kuul ripub nööri otsas ja on paigal. Miks on kuul paigal ja millised jõud hoiavad teda paigal? VASTUS: Teda mõjutavad kõige rohkem nöör (täpsemalt nööri elastsusjõud), mis tõmbab kuuli ülespoole ja Maa gravitatsioon (raskusjõud), mis tõmbab teda allapoole. Kuna nende koosmõju on võrdne ja need jõud tasakaalustavad üksteist, siis sel põhjusel ongi antud situatsioonis kuulike paigal. 4. KÜSIMUS: Kui kõrvaldada nöör või Maa, mis siis kuulikesega juhtuks? VASTUS: Kui üks jõud eemaldada või selle mõju vähendada, siis ei oleks enam kuul paigal ja jõud ei oleks tasakaalus. Kui nöör kõrvaldada, siis hakkaks kuulike liikuma kiirendusega Maa suunas. Kui kõrvaldada Maa, siis hakkaks kuulike liikuma kiirendusega nööri suunas. 5. KÜSIMUS: Pall seisab horisontaalsel siledal põrandal paigal, sest talle mõjuvad põranda elastsusjõud ja raskusjõud (gravitatsioonijõud) on tasakaalus
V: kuna sellel tekib staatiline elekter. TEST 1.Klaaspulga hõõrumisel siidriidega omandab klaaspulk positiivse laengu 2.Kui karusnahaga hõõrutud eboniitpulk tõmbab laetud keha enda poole, siis on keha laetud negatiivselt 3.Missugusel nähtusel põhineb elektroskoobi töö? Samanimeliste laengute vastasmõjul 4.Samanimeliselt laetud kehad tõukuvad, erinimeliselt laetud kehad aga tõmbuvad 5.Mis juhtub niidi otsa riputatud kerge laadimata kuulikesega, kui talle läheneda laetud keha? Kuulike tõmbub laetud keha poole Tööleht 2 Elektriseeritud kehade vastastikmõju 1.Millest on põhjustatud elektriliselt laetud kehade vastastikmõju? V: on põhjustatud nende elektrilaengust 2.Millest järeldub, et elektrilaengud on kahte liiki? V: kuna laetud kehade vastastikmõju ilmneb 2 viisil, siis peavad elektrilaengud, mis vastastikmõju põhjustavad olema erinevate omadustega. 3
Selleks, et arvutada inertsjõudusid, tuleb uurida süsteemi kehade liikumist ja leida vajalikud kiirendused. Ülesande teksti põhjal on selge, et varras 1 koos kuulikesega hakkab liikuma ülespoole, pööreldes seejuures ümber punkti O läbiva telje. Ülespoole liikumine on z alati aeglustuv (kui kehale ei ole just rakendatud mingit lisajõudu, mis muudab liikumise
annaabi.ee 
