Kui me oleme lapsed, siis on meie jaoks vanemad just need inimesed, kellest keegi teine meid paremini mõista ei suudagi. Aja möödudes tekivad meile sõbrad ja tuttavad, kes paratamatult tõmbavad meid perekonnast eemale ning juba uudishimu on see, mis kisub meid kaasa tegema tegusid, mille tagajärgedele me ei mõtle. See, kas ja kui palju me kogetust õppust võtame, sõltub igast inimesest endast. Öeldakse, et tark õpib teiste vigadest, loll ei õpi oma vigadestki. Kui vanemad kuuleva, et oleme tarvitanud alkoholi või muid meelemürke, lähevad nad raevu ja kurjustavad meiega. Sellest tekivad tülid ning kindlasti on ka olukordi, kus me ütleme, et vihkame oma vanemaid, mõtlemata, kuidas me sellega nende tundeid riivame. Võib öelda, et vanemad on juba omad vitsad kätte saanud ning soovivad oma lastele vaid parimat. Ometi ei suuda nad meile, noortele, oma seisukohti piisavalt põhjendada. Noored näevad aga vanemate nõuandeid pigem
Sunni kohaldamisel ongi tingimuseks et eesmärk saavutatakse vaid siis kui kohaldatakse võlgniku teo iseloomule vastavaid vahendeid ning kui aga selgub, et rikkumise põhjustasid sellised asjaolud, millised ei ole õigusrikkumisteks, siis ei ole ka põhjust kohaldada jur. sanktsioone. Kui sanktsioone ei kohaldata, siis võivad kasutusele tulla sellised tagajärjed, millel puudub karistuslik iseloom: kas siis vara tagastamine või lepingu järgi üleandmisele kuuleva vara äravõtmine või töö tegmine kolmanda isiku poolt võlgnikuks osutunud töö ettevõtja arvelt. Tsiviilõiguslike sanktsioonide kohaldamine on võimalik vaid teadtud tingimuste olemasolul. Vastutuse tingimuseks on seadus määranud 4 asjaolu: 1) varalise kahju olemasolu; 2) võlgniku õigusvastane käitumine; 3) põhjuslik ehk kausaalne seos õigusvastase käitumise ja tekkinud kahju vahel; 4) õigusrikkuja süü.