Tõenäoliselt hiljem Mõõgavendade ordu ja latgalite vastasseis lahendati, sest hiljem ei tekkinud enam selliseid olukordi. Pärast latgalite ülestõusu maha surumist, suurenes Mõõgavendade ordu mõjuvõim tänase Läti aladel tunduvalt. (Histrodramus, 2018) 6 1.3. Mõõgavendade ordu langus ja Liivi ordu teke 1230. aastatel püüdis paavsti saadik Alna Balduin luua paavstile kuuletuvat vaheriiki. Ta püüdis sellesse haarata alasid Liivimaal, see tähendab eelkõige Põhja-Eestit. (Histrodramus, 2018) Mõõgavendade ordule oli paavsti saadiku tegevust äärmiselt vastumeelne ning 1233. aastal puhkes nende vahel avalik relvakonflikt. Mõõgavendade ordu vallutas paavstile allutatud maad tagasi ning mõningate teadete põhjal panid Tallinnas toime veresauna, kus tapeti kümneid paavsti vasalle. Arvatavasti oli enamik hukatutest eestlased. (Histrodramus, 2018)
" [37]Mõistuse, ratio kohale asus uus autorieteet: spirit, vaim. M. otsis elu kõiki ilminguid tekitavat varjatud jõudu, mis ei ava end igaühele, ent mida tundmata ei saa mõista seaduse ja inimmaailma olemust. Sellele `vaimule', erinevalt `mõistusest', on olemuslik erinev toimimine erinevas ajas ja ruumis. `Vaim' ei võta inimesi ühetaolise materjalina, ei konstrueeri värvitut- abstarktset "inimest" ega kõikjal samadele mõistusseadustele kuuletuvat ühiskonda. "Vaim" ilmutas M.-le, et kõikjal, kus varem loodeti ära tunda ühtsust ja samu vorme, valitseb mitmekesisus ja individuaalsus. Rahvaste mitmekesiseid elutingimusi arvestades peaks olema suur juhus, kui ühe rahva seadused sarnaneksid teiste omadele. (Durkheim austas M-d moodsa sotsioloogia rajajana, ehkki juba Jean Bodin märkas sarnaseid seoseid.) [38]M. kasutas enneolematult sageli sõna `rahvas'. Kus seni vaadeldi ühiskonda, märkas M
annaabi.ee 
