Preester palub tütart tagasi saada, kuid ei saa ning palub abi Apollonilt endalt · Kreeklased ehk ateenlased külvatakse üle vihase Apolloni nooltega, mis toovad surma ja katku, Agamemnon on sunnitud preestri tütrest loobuma. · Tüli käigus on solvunud vapraim võitleja Archilleus, kes tunneb, et Agamemnon on teda alandanud ja ta lahkub sõjatandrilt. · Sõjameeste hulgas tekib segadus. Agamemnonile ei kuuletuta, võitlusvaim langeb, ollakse valmis koju tagasi purjetama. Olukorra suudab päästa Odysseus. · Lahinguväljal kohtuvad Menelaos ja Paris. Parise käes on ilus Helena. Helena näeb võitlust pealt, ta on kahevahel, kas jääda Parise juurde või minna tagasi Spartasse koos Menelaosega. Menelaos võidab, kuid Helena on muutnu meelt, sest Aphrodite on seisnud hea selle eest, et Parise ja Helena armastus ei vaibuks.
Kõige olulisem on sellise domineerimissuhte juures ratsionaalsel, otstarbekal või väärtusratsionaalsel alusel kehtestatud õigusnorm, mis kehtib kõigile kollektiivi liikmetele. Üksikjuhtude õiguse mõistmisel rakendatakse just neid reegleid. Samas allub ka võimukandja kehtestatud reeglisüsteemile, orienteerides sellele oma käsud ja korraldused. Tähtsaks erisuseks on see, et alludes kõrgemal võimupositsioonil olevale isikule, ei kuuletuta valitseja isikule, vaid süsteemile. Seega on tegemist allumiskohustusega ratsionaalselt piiratud kompetentsi raames. Eestis kehtib taoline valitsemine näiteks presidendi puhul. Võimul olev president allub Eesti Vabariigi seadusele nagu teisedki kodanikud ja lähtub oma tegevuses samuti konstitutsioonist. Samamoodi mõistetakse kohut isikute üle, võttes aluseks põhiseaduse. Nii tähendab presidendile vastu astumine hoopis vastu astumist kogu riigi süsteemile. 3
ilma igasuguste mööndusteta. Kehtib reegel: "Lusikatäis on liiga palju, pangetäis aga liiga vähe." Selle reegli sisuks on, et kui alkoholist loobunud haiged alkohoolikud lubavad endale kas või pisikese napsi, jääb tal seejärel tervest pangetäiest viinast väheks. 1.1.6 Karskuskasvatus 12-17 vanuses inimestel teeb organism läbi hüppelise arengu, mis lõpeb soojätkamise funktsiooni ilmumisega. Viimasega kaasneb psüühika ümberkujunemine. Ei kuuletuta enam vanematele ja õpetajatele, vaid ilmnevad oma vaated ja veendumused, käitumisprintsiibid. Täiskasvanutesse suhtutakse kriitiliselt, otsitakse oma joont. Et kergemini ja kiiremini silma paista, võetakse täiskasvanutelt omaks enamasti pahelisi jooni: suitsetamine, alkohoolsete jookide kasutamine, praaliv käitumine jne. Otsides omasuguste seltskonda, moodustatakse ,,kampu," kus püütakse üksteisega sarnaneda ja üksteist jäljendada. See on ohtlik
puhul inimene salgab võimu nimel oma parimad arusaamad ja tõekspidamised. Võimul olemine ja võimu suurendamine muutuvad eesmärgiks omaette. Tekkib tunne, et organisatsiooni vahendid peavad teenima inimese isiklikku heaolu. Kuulatakse vaid neid hinnanguid oma käitumisele, mis toetavad võimu. Väiksema võimuga inimestesse suhtutakse üleolevalt ning välditakse lähedasi suhteid nendega. Võimukorruptsiooni puhul võivad konfliktid tekkida mitmesugustel põhjustel võimu omajale ei kuuletuta ega alluta piisavalt, rikutakse õigluspõhimõtteid, võimu omamist ei peeta enesestmõistetavaks. Võimukorruptsioon saab toimida tingimustes, kus ühel osapoolel on või ta arvab endal olevat rohkem võimu kui teisel osapoolel. Sellisel juhul pole võim tasakaalus. Võimu tasakaalutus on olukord, milles ühel osapoolel on oluliselt rohkem võimu kui teisel. Sageli mõjutab võimu tasakaalutus otseselt konflikti. Ühelt poolt
annaabi.ee 
