Maamreformi tulemusena asendus mõisamajandus talumajandusega. Pärast Vabadussõja lõppu algas majandustõus, eriti arenes tööstus. Majandustõus ostutuks liiga kiireks ning tuli 1923 majanduskriis. Kuidas muutis maareform Eesti kultuuri? Mõisate maad, hooned, tehnika, kariloomad jm riigistati. Võõrandatud maad jagati välja sõjameestele ja teistele soovijatele. See muutis ühiskonda nö kuulekamaks riigi suhtes. Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ja tekkis EV lojaalne väikeomanike kiht, tänu millele hakkas kiirelt arenema seltsiliikumised, hakati koos käima. See ei tähendanud rahvakultuuri hääbumist, pigem just suuremat säilitamist ja rikastumist. Suur ülemaailmne majanduskriis Esimesed ilmingud jõudsid eestisse 1930. Mõjutas peamiselt põllumehi, kuna peamiseks majandusharuks oli põllumajandus
lauljalt. Jõudes tagasi oma referaadi sissejuhatuse juurde, kus kirjutasin „Tehes lapseeas oma esimesed kritseldused paberile, ollakse juba täisväärtuslik autor“, siis leian, et Eesti Vabariigi koolisüsteemis ei pöörata autoriõiguse seadusele erilist tähelepanu enne, kui alles III kooliastmes. See, et II kooliastmes tehakse ülevaade, mis on plagiaat siis selleks, et kasvatada järeltulevat põlvkonda seaduse kuulekamaks, tuleks seaduste tutvustamisega alustada varem. 11 Kasutatud kirjandus Adamsoo, Reet, 2012. Intellektuaalne omand teadus- ja arendustöös. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/24773/index.html, 21.12.2020 Autoriõiguse seadus. RT I 1992, 49, 615; RT I, 19.03.2019, 55. https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005?leiaKehtiv, 19.12.2020 EAS. Intellektuaalomandi kaitse. https://www.eas
annaabi.ee 
