Lainearv 68. Faas ja faasivahe mis need on, miks olulised (vt ka harmoonilise liikumise võrrandit eespool kus valemis olid ühel pool cos ja teises sin, ning vt üle samasihiliste võnkumiste liitumine) 69. Lainefront: keralaine, tasalaine 50 51 70. Difraktsioon 71. Detsibellskaala ja inimese kuuldepiirkond 52 72. Helirõhk 73. SEISULAINE- seisulaine korral võngub iga keskkonna punkt temale omase amplituudiga ja võnkumise levimist keskkonnas ei toimu. Tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähnev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil.Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte, kus amplituud on maksimaalne nim. seisulaine paisudeks, Punkte, mis ei võngu (amplituud = 0) nim
Nende probleemidega tegeleb kiirguskaitse, millel on omad bioloogilist laadi mõõtühikud. Parima kuulmise sagedusel (umbes 1000 Hz) on valu- ja kuuldelävele vastavate energiavoogude suhe 13 suurusjärku. Et seda mõistlikult gradueerida, võetakse kasutusele logaritmilised ühikud. Heli valjuse ühikuks on bell (B) ja selle arvutamise valem on 104 Kuuldepiirkond. Kuulmislävest nõrgemad helid kuulmisaistingut ei tekita, valulävest tugevamate helide korral tekib valuaisting. Tavaliselt kasutatakse belli asemel 10 korda väiksemat ühikut - detsibelli. Kui soovime vastust detsibellides, tuleb valemit korrutada kümnega. Rangelt võttes kehtib valem vaid 1000 Hz lähedaste sageduste korral; et aga kõrva tundlikkus sellest eemaldumisel kiiresti langeb,
annaabi.ee 
