Seda kasut.üha enam ja enam lõõgastumiseks, et vabaneda pingetest, ja sellisel puhul näib teosele tuginev arusaam muusikast kaotavat küll igasuguse tähtsuse. Muusika sobivus pingete maandamiseks ei sõltu vist põrmugi sellest, kas teose loomisel on kasutatud sonaadivormi, ega sellest, millised asjaolud helilooja biograafias seostuvad selle teose sünniga. Muusika väärtustamist kirjeldatakse nn tippelamustega (peak experience). Katsete tulemusel on ilmne, et muusikute suhe kuuldavasse on sootuks teadvustatuma iseloomuga kui mittemuusikutel. Üks olulisemaid muusikaliste tippelamuste uurimisel saadud tulemusi on järeldus, et muusika enese mõju kõrval osalevad tugevate elamuste kujunemises ka tegurid, mis muusikaga ei tarvitsegi olla otseselt seotud. Tugevate elamuste tekkimise eelduste hulka kuuluvad inimese isiksuseomadused, situatsiooni mõju, inimese emotsionaalne seisund jmt ning et muusika roll seisneb tihti eeskätt pigem muusikalise elamuse vallandamises kui selle
Nicolas Cook tsiteerib oma raamatus “Muusika. Kujutlus. Kultuur.” selles kontekstis Gerhard Kubiku uurimuse tulemusi: “Aafrika muusika on üles ehitatud liikumisele kuni kõige peenemate detailideni. Kui lääne muusikas on pillimängija liigutustel tähendus enamasti ainult kõlalise tulemuse seisukohalt, siis aafrika muusikas on liigutuste muster juba iseenesest kütkestavuse allikas, hoolimata sellest, kas kuuldavasse jõuab see täielikult, osaliselt või üldsegi mitte.” (Cook 2005: 10). Nagu Cook samas rõhutab, tekib analoogne probleem näiteks hiina tsitrimängu hindamisel – ajalooliselt oli tsitter ehk qin traditsiooniline õpetlaste instrument, mille mängus polnud tähtsad niivõrd akustiline rahuldatus ehk kõla kuivõrd sellesse hõlmatud moraalsed ja intellektuaalsed omadused. Vanal ajal esinesidki hiina õpetlased peamiselt
annaabi.ee 
