kaob üle vee, kaob üle vee ja lainete. Mu armuke, Mu kullake läks üle vee ja lainete! Mu armuke, Mu kullake on üle vee ja lainete! Silm kaugele käib üle vee, käib üle vee ja lainete. Ei laineke ei kõnele mul üle vee ja lainete. Siin laineke, seal laineke: kuuld üle vee ja lainete. Gustav Suits Ma sõuan merel Ma sõuan merel ja sõuan, üht saart mina otsin seal. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere peal. Mõnd saart on määratud meres, mõnd sadamat vilusat. Oma saart aga mina ei leia, oma unistust ilusat. Ma sõuan merel ja hõljun ja lained need hõljuvad ka. Kõrgel kiiguvad liiguvad pilved, - Oma saart aga otsin ma. Ernst Enno Ei tea
..; Eks ta ole, või ta vale; Hea oli, otsa sai, magus oli, makku läks; Häbi, häbi, hänna alt läbi; Kas tead uudist juudi pruudist? ~ siga tuli kuudist? Kõik võib olla, kõik võib tulla, mats võib maa peal mõisnik olla; Mis sa tahad teha ära, kirbud söövad keha ära; Mis sul viga viis siga; Mis vahti, suu lahti? Nii on lood siinpool sood; Oh issanda rist, mul rinnus pist, mu süda ihkab viina vist; Oh taevas ja teivas ja alumine aiaroigas! Põle näind, põle kuuld, põle vasta tuld (murd.); Sina ja mina, teise pere seaküna; Süda paha, süüa ei taha (kõik, mis suhu paned, alla läheb) 5 · Kirumis-, sõimu-, ähvardus-, parastamisvormelite poeetilised arendused Haista hiire uru, sealt saad targema aru! Paras, paras papile, kes käskis küla kapile! Pea lõuad, kui jõuad (kui ei jõua, osta lõuarauad)! See su tapab, see su matab, see su kondid koristab (rusikat
Mileedi sööstis püsti. «Oh, ärge kõnelge midagi,» ütles ta tungivalt, «ärge rääkige sellele mehele ainsatki sõna, mis ma teile ütlesin, või muidu ma olen kadunud ja teie, teie ...» Sammud aga lähenesid, mileedi jäi hirmunult vait, et ei kuuldaks ta häält, ja kohutavat hirmu väljendava liigutusega asetas ta oma kauni käe Feltoni huultele Felton lükkas mileedi kergelt tagasi, kes langes tugitooli. Lord Winter möödus peatumatult uksest ja oli kuuld tema eemalduvaid samme. Surnukahvatu Felton kuulatas mõne hetke pingutatult. Kui sammude kaja oli täiesti kustunud, ohkas ta nag unest ärgates ja tormas toast välja. «Ahaa!» lausus mileedi, kuulatades omakorda Feltoni sammude kõminat, mis eemaldusid vastassuunas lord Winteri sammudele. «Lõpuks oled sa mul käes.» Siis süngestus ta laup. 554 «Kui ta peaks parunile kõnelema, olen ma kadunud,» ütles mileedi, «sest parun teab väga hästi, et ma ennast tapma ei hakka
annaabi.ee 
