(Üldarsti 1999) 2.6. Diagnostika Astmat saab mõnikord diagnoosida anamneesi ja kopsude kuulatluse põhjal. Vajalike uuringute maht sõltub konkreetsest haigusjuhust ja uuringute kättesaadavusest antud piirkonnas. Enne regulaarse ravi määramist peab haige olema põhjalikult uuritud ning diagnoos kindel. Uuringud mida tehakse: · kopsude auskultatsioon Otsitakse väljahingamise lõpul esinevad kiuned ja vilinaid. Algava kerge astma korral, kui kaebused puuduvad, on kuulatlusleid tavaliselt normaalne. Ka rohkete sümptomitega astmapatsiendil võib kuulatlusleid normaalne olla; · PEF-mõõtmine Algava sümptomiteta astma korral on tulemus tavaliselt normaalne; · spiromeetria Võimaldab määrata kopsufunktsiooni täpsemalt kui PEF; · FVC (forsseeritud vitaalkapatsiteet) FEV1 (esimese sekundi forsseeritud ekspiratoorne vool) ja nende suhe FVC/FEV1=FEV %-des on tähtsaimad mõõdetavad suurused. Uuring on lihtne ja odav;
palaviku ja valutorgetega ühel rindkere poolel. Lisanduvad piinav kuiv köha, nõrkus ning peavalu. Viirusest põhjustatud pneumoonia võib alata hiilivalt vähese köha, süveneva nõrkuse, suurenenud higistamise ning väikese palavikuga. Esineda võivad ka liigese- ning lihasevalud. DIAGNOOSIMINE Diagnoosimisel on väga oluline röntgenülesvõte kopsudest. Ka kopsude kuulatlusleid, räginate esinemine, on diagnoosi panekul oluline. Vereanalüüsis võib sedastada põletikule iseloomulikke tunnuseid: settereaktsiooni tunduvat kiirenemist, valgeliblede arvu suurenemist ning C-reaktiivse valgu -põletikumarker- olemasolu. Rögakülv - kasutatakse raskelt ja ebatüüpiliselt kulgevate haigusvormide puhul. Sellisel juhul kasutatakse uurimismaterjaliks röga, ninaneelulima, verd või bronhidest saadud sekreeti. RAVI
annaabi.ee 
