peaaegu kõiki laule, siis veel akordionit, flööti, harfi, trompetit, viiulit ja kindlasti oli neid veel. Muusikapalade vahel sai kuulda muusikakooli õpilaste mõtteid uuest koolimajast. Nagu ka eelnevad kontserdid, kus ma olen käinud oli ka see hästi korraldatud ja jättis järjekordselt positiivse mulje. Vahel on hea kuulata ka teistsugust muusikat, kui seda mida ma igapäevaselt kuulan. Hoolimata ilusast, päikesepaistelisest ilmast oli kontserdisaal peaaegu täis. Kuulajaskonnas oli nii nooremaid, kui ka vanemaid inimesi, paljud olid kindlasti esinejate vanemad ja sugulased, kuid oli ka selliseid, kellele lihtsalt meeldib sellistel kontsertidel käija. Selle kontserdi juures meeldis mulle kõige rohkem tüdruk nimega Kaisa Kuslapuu, kes esines omaloodud klaveripalaga ,,Teisipäeva õhtu on raamus," sest see oli tal enda loodud ja minu meelest ka väga hea. Kuid ka teised esinejad olid head ja oma lood hästi selgeks õppinud.
Vahel otsin selle ka ise välja, teades, et Enya muusika suudab mind rahustada. See album pole just Enyal parim, kuid sisaldab siiski minu jaoks erilise tähenduse ja sisuga lugusid. Mulle meeldib albumi koostajate lihtsus, looduslähedus, tasakaalukus ja kirg, sest muusika lihtsalt väljendab nende inimeste pühendumist. Minul pole mingit kahtlust, et need inimesed on hingega asja kallal ja annavad endast kõik. Nad ei püüa kedagi matkida ja ajavad oma rida. Tundub, et nad on oma kuulajaskonnas kindlad ja ei ürita kellestki üle olla või konkureerida. Nad lihtsalt teevad seda, mis neile meeldib. Plaadi ümbris on lihtne, sees on samuti rõhutud neutraalsusele. Album on kui tervik, paigast pole ära ükski detail, sõnad, muusika, illustratsioonid lihtsalt sobivad kokku Allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Amarantine_(album) http://www.enya.com/ http://www.amazon.com/Enya/e/B000APUOQK
Tartu Lasteaia Seltsi poolt asutatud lasteaias valitses eesti keel ja Esimese tõuke lasteaia avamisele andis Jaan Tõnisson (1868-1941), kes kutsus 1905.a. kokku Tartu ärksamad inimesed ja selgitas oma mõtet avada lasteaed, mis oleks mõeldud tööliste lastele. Ühise arutelu tulemusena leiti, et lisaks hoolitsusele on võitluses rahvuse olemasolu eest oluline kasvatada teadlikeks rahva liikmeteks ka need lapsed, kellega perel polnud aega tegeleda. Tema lasteaia asutamise ettepanek leidis kuulajaskonnas poolehoidu ja nii valitigi seltsi naiste komitee, mida juhatas Veera Jõgever (1866-1940). Komitee ülesandeks oli lasteaia töö korraldamine. Raha lasteaia asutamiseks ja ülalpidamiseks saadi heategevuslike ürituste korraldamisega ja rikastelt annetustena (sponsorluse teel). Lastevanematele oli lasteaed tasuline. Lapse eest pidi tasuma 1-3 kopikat päevas vastavalt pere majanduslikele võimalustele. Esialgselt
«Linnakodanikud, talupojad ja pariislased! Et rahuldada neid, kes tahavad, et etendus uuesti algaks, ja neid, kes tahavad, et see lõpetataks, käsib tema eminents jätkata.» Mõlemal poolel tuli sellega leppida. Kuid autor ja ka rahvas kandis seetõttu veel kaua kardinali vastu vimma. 40 2 2 Niisiis alustasid tegelased näitelaval uuesti oma tai gutusi ja Gringoire lootis, et vähemalt ta teose ülejäänud osagi kuulatakse. Seegi lootus läks teiste illusioonide teed. Kuulajaskonnas sugenes küll kuidagi vaikus, aga Gringoire polnud märganud, et poodium kaugeltki veel täidetud polnud, kui kardinal käsu andis edasi mängida, ja et Flaami saadikute järel ilmusid veel teised kaaskonda kuuluvad isikud. Uksehoidja nimesid ja ameteid kuulutavad vahelehüüded tungisid kahekõne sekka ja sünnitasid hirmsa segaduse. Kujutletagu ainult, kuidas keset teatrietendust uksehoidja kahe riimi vahele*, sageli värsi keskele, hõikab oma kileda häälega:
annaabi.ee 
