rohkem kui pool sajandit varem hoopis üht teist lahingut. Nimelt leiame Gustav Adolfi mälestuseks kokkupandud kogumikust (Gustavus Magnus.....), p.83-106 August Buchneri kõne Rootsi vägede Leipzigi lahingus (7. septembri iididel 1631. aastal) saavutatud võidu puhul. Ilmneb, et juba oma kõne esimestest sõnadest peale alustab Moberg Buchneri nimetatud kõne sõna-sõnalist tsiteerimist ja kuigi ta allikale ei viita, siis Buchneri tuntust arvestades võis see paljudele kuulajaist algusest peale selge olla. /.../ Ka teisest kõnest laenab Moberg pikki lõike, sidudes üleminekuid omaenda lausete ja fraasidega. Teksti tegelik väärtus Mobergi kõne allikakasutust võiks barokiretoorika uurimise kontekstis käsitleda mitmeti: üks võimalus oleks esitada seda näitena ohtrast ,,plagieerimisest", mille puhul puudub täielik iseseisev loominguline alge, ning mis teeb selle (paraku tõepoolest!)
» «Ja-jah, jänese silm ja hirve nina,» pilkas keegi kuulaja. «Ei, ma ütlen tõepoolest -- kohe teravam silm ja nina, nagu toaksid ette, mis tuleb. Ja ennäh, tuligi, ühel kenal päeval sibavad kaks talupoega, kes lossist kaugel elasid, lossi ja kisavad: «Leedulased tulevad!» Säh sulle! Nüüd oli lugu lahti. Kõigil hirm nahas, kõigil kisa taga. Mina üksi ajasin pea püsti . . . » «Tahtsid vist vabisedes üle müüri vahtida,» arvas jälle üks kuulajaist. «Ei, ei, ma ütlen tõepoolest -- mina üksi ajasin pea püsti ja ütlesin: «Tulgu! Küll me neid tervitame.» Rüütel, kes mind tunneb ja teab, et ma sarvikutki ei karda, ütles: «Mine sina luurama!» Mina mära selga ja kui tuul minema. Teel valgusid juba põgenevad talupojad naiste-lastega vastu, kraaksusid, ulgusid ja kirusid: «Kaitsku nüüd rüütel oma teoloomi!» Ja ise vahtisid nii kadedalt mind, kes uhke täku seljas . . . » «Mära seljas,» õiendas hääl kuulajate hulgast.
kuulas ta kuningat. Ja kui kuningas lõpetas, ütles ta: «Kuulge, öelge, kui te olete Harvey Wilks, millal te siia linna tulite?» «Päev enne matuseid, sõber,» ütles kuningas. «Mis ajal?» «Õhtul, tund või paar enne päevaloojakut.» «Kuidas te tulite?» «Tulin Susan Powelliga Cincinnatist.» «Noh, ja kuidas te siis hommikul lootsikuga siin lähedal olite?» «Pole olnud.» «Vale!» Mõned kuulajaist hüppasid vahele ja palueid, et ta nii ei räägiks elatanud mehe ja pastoriga. 404 «Pole tühi kellegi pastor. Ta on petis ja valelik. Ta oli jõel selle päeva hommikul. Nägin teda. Ta tuli lootsikuga ühes Tom Collinsi ja poisikesega.» Doktor astus ette ja ütles: «Kas tunneksite poisi ara, kui teda näeksite, Hines?» «Usun, et tunneksin, kuigi ma ei tea. Oi, seal ta ongi. Tunnen teda väga hästi.» Ta näitas mulle. Doktor ütles:
annaabi.ee 
