Valiti Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltsi presidendiks. 1878 aastal hakkas ilmuma "Sakala", sai kiiresti kõige populaarsemaks leheks. Jakobson arvustas lehes teravalt mõisnike ja kirikuõpetajaid. Jakobson lootis väga Vene valitsusele, lootes, et baltisakslaste privileegid tühistatakse ja eestlaste õigused taastatakse. Vene valitsus sulges baltisakslaste kaebuste peale hoopis mõneks kuukus ajalehe, ka vene liberaalsed ringkonnad ei toetanud Jakobsoni. Jakobsoni poliitika toetus eeskätt jõukatele talupoegadele, tekkivale väikekodanlusele ei omistanud ta mingit tähelepanu. Liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. Suur lõhe 1878 tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid, seoses Jakob. teravate artiklitega luteri vaimulikkonna vastu, kuhu kuulus ka Hurt. Samas tekkisid Hurda probleemid ka
mail saavutasid venelased rootslaste üle võidu Kastre lahingus. 24. juulil alistus Tartu ja 20. augustil Narva. Sõja lõpp 1715. aasta juunis kuulutas Preisimaa Rootsile sõja, rünnates Pommerit ja piirates Stralsundi, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte. 1715. aastal naasis Karl XII Rootsi ning otsustas 1716 a. rünnata Norrat mis kuukus Taanile. Rootslased pidid aga taganema kuna Peter Wessel (Tordenskjold) hävitas Dynekileni lahingus nende varustuslaevastiku. 1716. aastal külastas Taanit Peeter I. 1717. aastal tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut Göteborgi ja Strömstad juures. 1717. aastal külastas Peeter I Prantsusmaad. 1718. aastal pidasid Rootsi ja Venemaa Ahvenamaal läbirääkimisi separaatrahu sõlmimiseks. 1718. aastal ründas Karl XII uuesti Norrat ning langes 30. novembril 1718 Norras Fredrikshaldi
annaabi.ee 
