eelmises arengujärgus. Üsna kiiresti toimus kriitikas põlvkondade vahetus. Täiesti või peaaegu täiesti hülgasid teatriarvustuse Karl Menning, Juhan Luiga, K. A. Hindrey. Uuteks maitsemäärajateks tõusid juba perioodi algul Artur Adson, Rasmus Kangro-Pool. Voldemar Mettus, Hanno Kompus, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu. Kõige tähtsam väljaanne oli ajakiri "Teater", mis hakkas ilmuma nov-s 1934 peaaegu-kuukirjana 9 numbrit aastas, kolmekuulise vahepausiga suvel. Käsitlustes hinnati lühidust, kuid samas sai jätkuartiklina avaldada ka pikemaid kirjatöid. Teatriarvustusi ilmus ka ajalehtedes (tavaliselt kindlad teatriarvustajad igal lehel) ning "Loomingus" ja "Varamus".
Praktilised nõuanded puudutasid põllumajandust ning tervishoidu. Ajakirjanduslikust seisukohast on esile tõstetud, et selles nädalalehes avaldati esmakordselt sõnumeid, mistõttu ajalehe nimetus on omal kohal. Järgmine, palju olulisem ajakirjandusväljaanne oli väsimatu kirjamehe Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Leht" aastail 1821-23 ja 1825. Selle eelkäijaks oli tema ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemised" (1818), laadilt populaarteaduslik teos, kuigi algul kuukirjana mõeldud. See sisaldas kirjeldusi ja materjale võõraste maade , looduse ning inimeste kohta. Masing on ise seda kirjas Rosenplänterile nimetanud talurahvaentsüklopeediaks. ,,Marahwa Näddala-Leht" oli mahult kõiki varasemaid omataolisi kaugelt ületav väljaanne (416 pluss 414 pluss 416 pluss 422 ehk 1668 lk.) Masingu nädalelehte trükiti algul Tartus Schünmanni trükikojas, seejärel Pärnus Marquardti juures, ja viimaseid numbreid Riias. Trükiarv ning levik olid
annaabi.ee 
