· Neid on parem kasta hommikuti, kui temperatuur tõuseb. · Külm vesi lehtedel võib viia lehtede pudenemiseni. · Üldjuhul, kui kasta siis põhjalikult. Pole erilist vahet kas panna pott vette või kasta ülalt, aga liigne vesi tuleb kindlasti eemaldada. · Järgmine kastmine peab toimuma siis, kui substraat on ka pealispinna all muutunud üsna kuivaks. Tavaliselt kuivab potisisu 7-10 päeva. · Taimi piserdada alati väikese veekogusega. Väetamine ja värske õhk. · Kuukingade väetamist ei tohiks samuti ära unustada, eriti orhidee hübriidide puhul. · Standardset orhideeväetist võiks lisada kastmisvette igal kolmandal kastmiskorral. · Kuukingad vajavad palju värsket õhku, et vältida nakatumist kahjurputukatega ning et ei tekiks bakterid ega hallitust. · Mädanik võib sageli ka tekkida kehva ventilatsiooni tagajärjel. · Kunagi ei tohi taimedele peale puhuda külm tuul, sest selle tõttu võivad pungad variseda.
sümpodiaalseteks (mitu haru) st pärast kasvuperioodi algust taim kas kasvab otse üles või sirutab oma harud kõrvale, külje peale. Monopidiaalse kasvutübiga orhideedel on sirge püstine haru, mis kasvab ühes suunas; alumised osad hääbuvad aasta jooksul. Sümpodiaalsetel orhideedel on sageli roomav horisontaalne peaharu, millest kasvavad külgharud tõusevad vertikaalselt üles. Moniopodiaalse kasvu hea näide on kuukingade (Phalaenopsis) perekond. Monopodiaalsed orhideed kasvavad aastaringselt, puhkefaasita. Kingorhideed aga on sümpodiaalse kasvuga. Paljude sümpodiaalsete epifüütsete orhideede varte sõlmevahed meenutavad mugulaid. Need varremugulad ehk tuberiidid ehk ebasibulad (pseudobulb) on orhidee maapealsed vee- ja toiduvarude säilitusorganid. Varremugulal on üks või kaks lehte ja tipmised (acranthous) või külgmised (pleuranthous) õiepungad. Monopodiaalsetel orhideedel