lehmapäine; käes on sistrum (muusikariist); tantsimise- ja muusikajumalanna; elab sükomooris (metsviigipuu); Geb -mees; maa; hani Nut - naine; taevalaotus kummuli üle maailma, paljas (ida-lääs=varbad-suu); koos tähtedega; õhtul neelas päikese; Apis - käsitööjumal; härg Month - sõjajumal; pull; elas Buchises; Isis - emajumalanna; armastuse-, ilu-, viljakuse- ja seksijumalanna (laps süles on Horos); tõlkes `troon'; peas on lehmasarved, kuuketas & troon; Horos - päikesejumal Neftis - viljakusejumalanna; kodu kaitsja; Osiris - Jumalate kuningas; hauataguse elu jumal; viljakusejumal; jaanalinnusuled ümber krooni: Osirise väljad (paradiis); tal on 1 jalg; ta on roheline; kevadel elustub koos taimedega; Osirise kohtu (hingede kaalumine; potsikus on hing; tõeprintsiibi Maadiga kaalutakse; esitati küsimusi; Surnute raamat (laip keerati papüürusesse, kus õiged vastused kirjas ja loitsud deemonite vastu); abilisteks 40
GEB (KEB) - maajumal, kujutati hanena, võib olla ka krokodillikujuline HATHOR - Horose naine Denderas, algselt elas sükomooripuus.Re ja Nuti tütar -võis olla mustanahaline.Memphise Hathor oli Sükomoori Emand. Taeva (idas) ja armastusejumalanna,muusika- ja tantsujumalanna, naiste ja surnute kaitsja, viljakuse andja, naisprintsiibi kehastus.Ilu, rõõm, kepsutamine.Kõristi- sistrum. Templites naismuusikud. Lehmapäine, sarvede vahel asus päikese-või kuuketas. Ennekõike oli ta kuujumalanna.Raisakotka nahk- emalikkuse sümbol. NUM, HNUM - jumal-looja, jäärapäine inimene.Teda kujutati ka jäärana. Ta voolis pottsepakedral maakera ja inimesed ning loomad. Ta oli alguses vesises maailmas kõige looja, hiljem muutus ta Ptahiks. MAAT - tõe ja õigluse jumal, tõeprintsiip, mille alusel Re elas, jumalate seaduse ja maailmaruumi tasakaalu kehastus, kõiksuse kord. Naine sulega peas. Re tütar või abikaasa.
Planeedid tähistaevas · Planeedid on rändavad tähed · Planeedid liiguvad taevas erinevalt · Ülejäänud 3(Marss, Jupiter, Saturn) palja silmaga nähtavat planeeti rändavad Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. Päikesevarjutus · Täielik päikesevarjutus tekib kui Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani. · Osalise päikesevarjutuse korral katab Kuu vaid ühe osa Päikesest. · Rõngakujulise päikesevarjutuse korral kuuketas on varjutanud Päikese. · Päikesevarjutus saab toimuda ainult noorkuu ajal. Kuuvarjutus · Võib olla : osaline või täielik · Kuuvarjutus saab toimuda täiskuu ajal. · Kuuvarjutus toimub siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. 8 Astronoomia · Astronoomia ehk täheteadus · Noomia-kreeka sõnast nomos-seadus · uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna
Samas võib juhtuda ka nii,et Maalt vaadates paistab Kuu Päikesest väiksemana ja ei suuda kogu Päikest varjata. Olemas on kolme sorti päikesevarjutust: täielik, osaline ja rõngakujuline päikesevarjutus. Täielik päikesevarjutus Esineb juhul, Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani, tekitades sel viisil täieliku päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav suhteliselt väikesel alal ja ajal, paarisaja km laiusel maaribal mõne minuti vältel. Maalt vaadatuna on näha, kuidas kuuketas on Päikese täielikult ära varjanud. Tavaliselt ei kesta see üle seitsme minuti, kuid seda tüüpi varjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Osaline päikesevarjutus Sel puhul võib tunduda nagu Päikesest oleks tükk puudu. Selline varjutus annab võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ning kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu edasi liigub. Rõngakujuline päikesevarjutus
Selleks, et tähtede pilt märgatavalt muutuks, kulub sadu tuhandeid aastaid. 8. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust. Täielik päikesevarjutus tekib kui Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani; on nähtav vaid paarisaja kilomeetri laiusel ribal mõne minuti vältel. Osalise päikesevarjutuse korral katab Kuu vaid ühe osa Päikesest. 9. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kuuketas on varjutanud Päikese, kuid vari maapinnani ei ulatu ning päikeseketta serv jääb nähtavale. Nähtavale tuleb Päikese atmosfäär. 10. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti -- langeva tähe. 11
Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. IV VARJUTUSED 1. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust. Täielik päikesevarjutus tekib kui Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani; on nähtav vaid paarisaja kilomeetri laiusel ribal (Kuu vari liigub Kuuga kaasa!) mõne minuti vältel. Osalise päikesevarjutuse korral katab Kuu vaid ühe osa Päikesest. 2. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kuuketas on varjutanud Päikese, kuid vari maapinnani ei ulatu ning päikeseketta serv jääb nähtavale. Nähtavale tuleb Päikese atmosfäär. 3. Milline võib olla kuuvarjutus? 1) osaline kuuvarjutus 2) täielik kuuvarjutus 4. Millise kuufaasi ajal üks või teine varjutus toimub? Kuuvarjutus saab toimuda täiskuu ajal. S.t., et meie poole on pööratud täielikult Kuu päevapoolne külg. Päikesevarjutus saab toimuda ainult noorkuu ajal. V ASTRONOOMILINE TEHNIKA 1
annaabi.ee 
