sajandist. · Rahvakalendri kohta on vanemaid kirjapanekuid kroonikates ja reisikirjades. Väga paljud seisukohad on oletuslikud. Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade ja loodusnähtuste rütmilisus. · Uuema kihistusena kirikukalendri pühad. Paljud neist andrid muistsetele tähtpäevadele uue nime, aga on säilinud rahvapärimusest ristiusu eelne kombestik. RAHVAKALENDRI VANIM KIHISTUS on oletatud, et põhines peamiselt kuukalendril. Aega arvestati kuu loomisest kuni järgmise kuu loomiseni. · Pühitseti suurte tööde algust ja lõppu ja suuremaid looduse üleminekuid. · Aasta jagunes: suviseks ajaks (5 kuud) tehti põllutööd, kari oli väljas. Jüripäevast 23. aprill mihklipäevani 29. september; talviseks ajaks (7 kuud) loomad olid laudas ja põld lume all. · Peresiseselt oli ajaarvestus söömiskordade järgi. Söömiskordade vaheline aeg. (N: töö peab
• Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade(kevad, suvi, sügis, talv) ja loodusnähtuste(kliima, temperatuuri muutused) rütmilisus ning sellega hiljem seondunud põlluharija töö tegemised. • Uuema kihistusega on tulnud kirkukalendi pühad- andsid tähtapäevadele uue nime, kuid nendel tähtpäevadel on säilinud ristiusu kombestik. Rahvakalendri vanim kihistus • Põhines peamiselt kuukalendril ja aega arvestati kuu loomisest järgmise kuu loomiseni ( noorkuust kuni järgmise kuuni). • Võib eristada kahte suuremat rühma: • Suurte tööde tegemise algus ja lõpp. • Suuremate looduseülemineku pühitsemine. • Nii jagunes aasta suviseks ajaks (5 kuud), oli aeg, mil tehti põllutööd ja kari oli väljas, ja talveaeg(7kuud), millal loomad olid laudas ja põld lume all. • Suve aega arvestati jüripäev (23
annaabi.ee 
