Enamik mesilasi ehitavad pesa, et kaitsta arenevaid vastseid. Valmikud surevad tavaliselt enne kui nende järelkasv täiskasvanuks saab. Munad munetakse pesa sisemusse, tihti paigutatakse need kaitsvatesse, pealt suletud kärje- kannudesse ning varustatakse tuleviku tarbeks toidu- tagavaradega (nt nektari või putukatega). Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist ehitised. Tarus teevad mesilased vahakärgi, mis koosnevad paljudest kuuetahulistest kärjekannudest. Mesilased käivad korjelennul - korjavad karvaste jalgade külge õite tolmukatelt õietolmu. Suistega imevad mesilased õitest nektarit. Õitelt imetud nektar läheb mahukasse pugusse ja segatakse pugunäärmete eritistega. Korjelennult naasnud mesilane asetab nektari vahast kärjekannudesse, kus see segu muutub meeks. Paljunemine *Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased
kupliga ehitis. ·Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. ·Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. ·Alates 7. sajandist on panteon olnud kristlik Santa Maria Rotonda kirik. Appiuse tee ·Appiuse tee on vanim ja kõige kuulsaim tee, mis ehitati vanade roomlaste poolt. ·See ehitati aasatl 312 e.Kr. Rooma tsensori Appius Claudius Caesuse poolt. ·Tee läks Servise müürist Roomast Capuasse. ·Peamine tee Kreekasse oli rohkem kui 560 km pikk. ·Tee ehitati kuuetahulistest kividest ja sillutis pandi siledale pinnale ning tugevdati mördiga. ·Rooma lähedal oli tee ääristatud haudadega, millest mõned on tänaseni säilinud. ·Teatud osad sellest teest on siiani kasutusel. Akvedukt ·On sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit. ·Akvedukte rajati palju Vana- Rooma impeeriumis joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. ·Ta tõuseb Gardi jõest ja on 3 korrust kõrge. ·Ta on 49 m kõrge ja 275 m pikk.
a. parasitoidsed liigid, ehitavad pesa, et kaitsta arenevaid vastseid. Valmikud surevad tavaliselt enne kui nende järelkasv täiskasvanuks saab. Munad munetakse pesa sisemusse tihti paigutatakse need kaitsvatesse, pealt suletud kärje- kannudesse ning varustatakse tuleviku tarbeks toidu- tagavaradega (nt nektari või putukatega). Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist ehitised. Tarus teevad mesilased vahakärgi, mis koosnevad paljudest kuuetahulistest kärjekannudest. Mesilased käivad korjelennul - korjavad karvaste jalgade külge õite tolmukatelt õietolmu. Suistega imevad mesilased õitest nektarit. Õitelt imetud nektar läheb mahukasse pugusse ja segatakse pugunäärmete eritistega. Korjelennult naasnud mesilane asetab nektari vahast kärjekannudesse, kus see segu muutub meeks. Paljunemine Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased
loomade jahtimises. Tagasi konspekti juurde APPIUSE TEE (PEATEE KREEKASSE) Appiuse tee on vanim ja kõige kuulsaim tee, mis ehitati vanade roomlaste poolt. See ehitati aasatl 312 e.Kr. Rooma tsensori Appius Claudius Caesuse poolt. Tee läks Servise müürist Roomast Capuasse. See läbis Appise Foorumi ja Terracina ja lõpus laiendati see Brundisiumi, nüüd kutsutavasse Brindisisesse. Peamine tee (Appiuse tee) Kreekasse oli rohkem kui 560 km pikk. Tee ehitati kuuetahulistest kividest ja sillutis pandi siledale pinnale ning tugevdati mördiga. Roomast Terracinani on tee peaaegu otse ehitatud, hoolimata järskudest kallakutest Albani mäel ja soodest Pontinis. Rooma lähedal oli tee ääristatud haudadega, millest mõned on tänaseni säilinud. Teatud osad sellest teest on siiani kasutusel. Tee on kuulus ka Spartacuse tõttu, kes peale mässu koos teiste orjadega tee äärde risti löödi. Appiuse tee, nagu ka enamus teisi Rooma teesid, on rajatud
annaabi.ee 
