kas elukoha- või ametinimetuse või isikuomadustest tuletatud liignimesid. Säilis mõisniku politseivõim, talupoegade liikumisvabadus jäi piiratuks. 2.5 1856. aasta Eestimaa talurahvaseadus 1856. aasta Eestimaa talurahvaseaduse "Walla kogukonna seadus" järgi tunnistati talupoegade kasutuses olev maa talumaaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. Mõisnikule maad umbes 1/6 mõisast (kuuendikumaa). 1880. aastal alustati Eestimaa kubermangus talude päriseks müüki. Mõisnik ei tohtinud talupoegade käes olevat talumaad majandada. Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele. Seadus reguleeris ka koolikohustust, koolide ülalpidamine jäi endiselt valdade kohustuseks, kusjuures edaspidi tuli luterlastel kanda oma ja õigeusulistel oma koolide ülalpidamiskulud. Luteriusu talurahvakoolide juhtimiseks nähti uue
14-89. Avo Blankin, Änniksaare külakroonika, 2002, kättesaadav: http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$626 (21.05.09). Valdo Praust, Iisaku kihelkond, 1999-2009, kättesaadav: http://mois.ee/kihel/iisaku.shtml (21.05.09). B. Ederma, A. Jaik, Eesti Evangeeliumi Luteriusu kirikud, Tartu 1939, lk. 77. Alide Amanus, Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Külade ja talude lammutamine; kuuendikumaa, Tartu 2005, kättesaadav: http://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Iisaku&id=262 (21.05.09) Juhan Maiste, Eestimaa mõisad, Tallinn 1996, lk. 376. Valdo Praust, Illuka mõis, 1999-2009, kättesaadav: http://mois.ee/viru/illuka.shtml (22.05.09)
annaabi.ee 
