Kes neil aladel enne elasid, pole teada. Ilmselt sulandusidnad kiiresti sumeritesse; · Algse mäerahva kummardasid sumerid oma jumalaid mägedes. Mesopotaamia lagendikele ehitasid nad kunstlikke mägesid, mille otsa asetasid altarid ohverdamiseks; · Nad ei osanud ehitada astmeid ja kasutasid kaldstolle. Seda ideed kasutab inimkond ka tänapäeval. · Sumerid neelasid endasse suure hulga rahvaid, kes tulid Mesopotaamia viljakasse orgu hilisemal ajal; · Mesopotaamia tegid kuulsaks kuudid, kes läksid sinna maapakku ja kelle kaudu maailm Mesopotaamiat tunneb; · Sumerite ehitusi hakkasid juudid kutsuma Babüloonia tornideks ( Paabeli torn); · Sumerid saabusid Mesopotaamiasse umbes 4000 aastat eKr, varsti vallutasid nende ala akadlased, kes kõnelesid semi keelte hulka kuuluvat akadi keelt; · Semi keelte nimetust on seostatud Noa poja (tal oli kolm poega) Semi nimega semi keelte kõnelejad olevat Semi järglased.
veel karjamõisad, veskid, kõrtsid - kokku oli mõisal üle 60 hoone. Kompleksi on kuulunud peahoone, tall, kutsarimaja, peahoone portikus, kasvuhoone, ait-kuivati, tuuleveski ja tall. Majapidamishoonetest on huvitavam esindusliku fassadiga tallihoonete ansambel 19. sajandist. Fassaadi keskelt kerkib kaeratorn. Ümber nelinurkse õue olid koondunud tallid, tõllakuurid, jahikoerte kuudid. Tallides võib kohati näha palgiotstest parkettpõrandat. Iga hobuselatri seinal on ovaalne liivakivist õõnestatud kaerasõim. Mõisal olid omad tööndusettevõtted: jahu-, villa- ja saeveski, tärklisevabrik, viinavabrik. Mõisas põletati lupja, valmistati telliseid, sindleid. Arvukad majapidamishooned paiknesid pargis ansamblitena. Mõisapark rajati 19. sajandil teise poole algul peahoone ümber, mida ka hiljem laiendati. Mõisa ümber olev park on lagendikuline ning seda kroonib
Denveri liustik on suur lumeväli. See on umbes viis kilomeetrit pikk ja kaks kilomeetrit lai, asub keset Kagu-Alaska rannikumägesid ning laager võttis sellest kõigest 200x200 meetrise maalapi. Autor kirjeldab liustikul asuvat laagrit nõnda-Kümmekond staabiga sama suurt telki on paigutatud ilma igasuguse äratuntava süsteemita 100x100 meetrisele maa-alale. Kahel pool telke, laagri välimistel külgedel, on korrapärastes ridades koertele mõeldud kuudid, nii et pealtvaates näeb laager välja nagu kolm tulpa, kus ühes on koerad, teises inimeste telgid ja kolmandas jälle koerad. Telgid on väljastpoolt valged, kaarja katusega ning piisavalt kõrged, et neis saaks ilma igasuguste probleemideta püstijalu kõndida. Telkide vahel paistavad kaks teisaldatavat plastmassist välikäimlat, täpselt samasugused, nagu Eestis vabaõhukontserditel kasutatakse. Käimlad on samuti valgeks värvitud. Kui välja