Iseloomulik tunnus ümarkaar (akende, ukseavade jm juures). Veidi on rõhutatud horisontaalne suund. Kirikutes olid lööve katmas massiivsed tugevad silinder- või ristvõlvid. Raskete kivimasside toetamiseks läks vaja tugevaid sambaid. Sammaste asemel kasutati võlvide kandmiseks enamasti piilareid. Erinevalt sambast pole piilar ümmarguse läbilõikega, vaid 4- või 8-nurkse või keerulisema põhiplaaniga tugipost. Lihtsaim kapiteelivorm oli kuupkapiteel (kuubikujulisel kiviplokil olid alumised nurgad ümardatud). Ka antiikseid kapiteele kasutati. Fassaadi ehk esikülje huvitavaim osa oli portaal ehk sissekäik. Sageli oli portaale kolm, neist keskmine suurem. Romaani stiilis arhitektuuri näiteid: · Cluny /klünii/ kloostri kirik Prantsusmaal. Cluny oli tähtis usukeskus. Oli suurim romaani stiilis basiilika, põhiosa 5-lööviline, ees 3-lööviline eeskirik. Kaks põikhoonet. Palju torne. Hävinud.
AMBLA Ambla Vabadussõja mälestussammas Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Ambla kihelkonnast pärit sõdurite mälestuseks avati 27. septembril 1925. I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Ambla kihelkonnast pärit sõdurite mälestussamba kavandid tegi skulptor Anton Starkopf. Mälestussammas avati 27. septembril 1925. Sammas lõhuti 1949. aasta oktoobris ja tükid veeti Ambla jõe äärde ning inglikuju visati Soodla jõkke. Monument kujutab endast kolmel astmel ja kuubikujulisel alusel seisvat obeliski, mille otsas on inglikuju. Obeliski tagumise külje ülaosas on Georgi risti kujutis ja tekst ,,ILMASÕJAS / 1914-1918" ja 132 langenu nimed, selle all reljeefne mõõk ja loorberioks. Soklil on tekst: ,,TÕESTI ÜTLEB VAIM, / ET NEMAD PEAVAD / HINGAMA OMAST VAEVAST / JA NENDE TEOD KÄIVAD / KA NENDE JÄRELE". PÕLVA Põlva Vabadussõja mälestussammas on Põlvas asuv Vabadussõjas ning Esimeses maailmassõjas langenud sõduritele pühendatud monument
Satelliidid kuuluvad maailma kallimate aparaatide hulka. Nende teelesaatmise kulude vähendamiseks tehakse nad võimalikult kerged ning väiksed. Samas peab satelliit taluma päikese kõrvetavat kuumust ning Maa varjus esinevaid uskumatuid külmakraade. Satelliidid ehitatakse peamiselt kas silindri- või kuubikujulised. Esimesed on üks kuni viis meetrit pikad ning nende väliskest on kaetud läikivate päikesepatareidega, mis muundavad päikeseenergia elektriks. Kuubikujulisel satelliidid paiknevad päikesepatareid kahel pool külgedel. Tavaliselt on kuubi külje pikkuseks 1,8 meetrit, kuid mõned on lausa sõiduauto suurused. Tüüpilist satelliiti juhitakse raadiosignaalide abil, mis edastatakse Maal paiknevate paraboolantennide abil. Sellist sidet nimetatakse üleslüliks. Satelliit edastab omakorda informatsiooni oma asukoha, seisukorra, mõõtmistulemuste vms. kohta samale või mõnele teisele maapinnal paiknevale raadiojaamale. Seda nimetatakse allalüliks.
Satelliitide tööpõhimõtted Satelliidid kuuluvad maailma kallimate aparaatide hulka. Nende teelesaatmise kulude vähendamiseks tehakse nad võimalikult kerged ning väiksed. Samas peab satelliit taluma päikese kõrvetavat kuumust ning Maa varjus esinevaid uskumatuid külmakraade. Satelliidid ehitatakse peamiselt kas silindri- või kuubikujulised. Esimesed on üks kuni viis meetrit pikad ning nende väliskest on kaetud läikivate päikesepatareidega, mis muundavad päikeseenergia elektriks. Kuubikujulisel satelliidid paiknevad päikesepatareid kahel pool külgedel. Tavaliselt on kuubi külje pikkuseks 1,8 meetrit, kuid mõned on lausa sõiduauto suurused. Tüüpilist satelliiti juhitakse raadiosignaalide abil, mis edastatakse Maal paiknevate paraboolantennide abil. Sellist sidet nimetatakse üleslüliks. Satelliit edastab omakorda 7 informatsiooni oma asukoha, seisukorra, mõõtmistulemuste vms. kohta samale või mõnele
Satelliidid kuuluvad maailma kallimate aparaatide hulka. Nende teelesaatmise kulude vähendamiseks tehakse nad võimalikult kerged ning väiksed. Samas peab satelliit taluma päikese kõrvetavat kuumust ning Maa varjus esinevaid uskumatuid külmakraade. Satelliidid ehitatakse peamiselt kas silindri- või kuubikujulised. Esimesed on üks kuni viis meetrit pikad ning nende väliskest on kaetud läikivate päikesepatareidega, mis muundavad päikeseenergia elektriks. Kuubikujulisel satelliidid paiknevad päikesepatareid kahel pool külgedel. Tavaliselt on kuubi külje pikkuseks 1,8 meetrit, kuid mõned on lausa sõiduauto suurused. Tüüpilist satelliiti juhitakse raadiosignaalide abil, mis edastatakse Maal paiknevate paraboolantennide abil. Sellist sidet nimetatakse üleslüliks. Satelliit edastab omakorda informatsiooni oma asukoha, seisukorra, mõõtmistulemuste vms. kohta samale või mõnele teisele maapinnal paiknevale raadiojaamale
annaabi.ee 
