Parafiin: suusk puhtaks lapiga -> traatharjaga üle tõmmata -> triikraua abil parafiin sulatada ja suusa alla (mitte vahekohtadesse) -> triikrauaga üle sõita (kauaks pidama jääda ei tohi) -> pilud pulgaga puhtaks -> kraabitsa lühema otsaga kandid ja pikemaga suusa tald (pikad lükked) -> harjaga üle tõmmata. Pidamine: Pannakse peale piirkonnas: kand – ninast veidi ette 1) Tahke pidamine: karestada ala liivapaberiga -> määre peale hõõruda ringjate liigutustega -> korgiga(?)/kuubikuga sisse hõõruda. (2 kihti) Maha saab spets vahendiga hõõrudes. 2) Kliister (kasut + temperatuuridel): kuumaga vedeldada kui vaja. Natukene suusale ja sõrmega laiali hõõruda. Peale määrde panemist jahedasse seisma viia enne sõitma hakkamist. Suusatamise õppepaik, õppeväljakud Õppeväljak võiks olla ühele poole kerge langusega. Tuulevarjus. Lumi peaks olema kinnitallatud, aga pehme pealispinnaga. Jäine pinnas on halb. Õpilastel peab olema piisavalt ruumi harjutuste sooritamiseks
Kolmas eeldus väidab, et ühe keskmise taime mass on taime diameetri kuubi funktsioon: w = bD3, kus b on liigiomane konstant. Selline eeldus peaks kehtima juhul kui taim kasvab laienemisega paralleelselt ka kõrgusesse ja täidab hõivatud kolmemõõtmelise ruumi enam-vähem ühtlaselt biomassiga, mitte ei kasuta väetimate naabrite allajäämist konkurentsis ainult laiutamiseks. Teisisõnu, kui taime saab võrrelda silindri või kuubikuga, mitte näiteks taldrikuga. Kuubiku ja sellesse mahtuva silindri puhul on mass ju tõepoolest diameetri kuubi funktsioon. Aga, teatud juhtudel, eriti põllumajanduses ette tulevail, on taimed aretatud selliseks, et nad väga kõrgusse ei pürgigi ja pigem püüavad kasvada laienemise arvelt. Sellisel juhul on mõistlik kolmandat eeldust muuta (20) ja eeldada ruutsõltuvust: w = bD2. Kui nüüd ülalpool formuleeritud eeldusi kasutades hakata tuletama w Ja N seost, saades
annaabi.ee 
