Venemaa suutis aga seda vältida, sõlmides 812. aasta rau Türgiga ja liidulepingud Rootsi ning Inglismaaga. 1812. aasta 24. juuni alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale. Üle piiri tulid 450 000-mehe armee. Venemaal oli vastu seada ligikaudu 300 000 meest. Vene armeeüksustel õnnestus oskusliku taganemisega piirilahingut. Vältida ning ühineda. Taganemine tekitas Venemaal pahameelt. 1812. aasta augustis määras Aleksander I enda asemel armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutzovi, kes otsustas Napoleoni lahinguga vastu 110-20 kilomeetrit mõskvast asuva Borodino küla juures. 1813. aasta jaanuaris ületasd Napoleoni vägesid jälitavad Vene väed impeeriumi piiri, tungides Varssavi hertsogkonda ning Ida-Preisimaale. Algas vabadussõda, mille käigus Saksamaa vabanes võõrvõimust. Suure Armee purustamine Venemaal ei tähendanu siiski veel Napoleoni sõjalist purustamist. 1813. aasta kevadeks suudeti lühikese ajaga kokku jutsuda uue sõjaliselt äärmiselt tugeva armee
Rostov esitab kindral Bagrationile palve, et teda viidaks üle eskadroni, mis lahingus osaleb. Kindral võtab ta oma käsundusohvitseriks. XIV- Varahommikul lähevad vene väed rünnakule. Ilm on udune. Kahe liitlasväe vahel puhkevad segadused ja korralagedus. Väed ei liigu õigeaegselt. Seda segadust kasutavad prantslased ära, et tungida vene positsioonide poole. Ka Andrei Bolkonski sattub lahingusse ja saab haavata. Rostov on lahingus osalenud ja saab nüüd käsu minna ülemjuhataja Kutzovi juurde. Ta sattub juhuslikult keset lahingut, kuid pääseb õnnelikult edasi. Jõudes tagalasse näeb Rostov seal valitsevat segadust ja ta üritab leida ülemjuhatajat. Ta kuuleb, et keiser on saanud haavata ja ülemjuhatus on veel tahapoole viidud. Rostov jõuab Keisri voorile järele ja vaatab teda vaimustunult. Õhtul kella viieks on Venelased kõikjal lüüa saanud ja paljud polgud relvad maha pannud. Vürst Andrei leitakse lahinguväljalt prantsuse sõdurite poolt
annaabi.ee 
